Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas kolmapäevasel avalikul istungil parvlaeva Estonia huku uurimise rahastamist.

Istungist võtsid osa rahandusminister Annely Akkermann, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Ahti Kuningas, ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas ja paralleelset erarahastusel põhinevat Estonia huku uuringut läbiviiva SA Mare Liberum juhataja Margus Kurm.

Valitsus alustas Estonia huku täiendava uurimise ettevalmistamist juba 2020. aasta sügisel. "Paraku jäi raha väljamaksmine venima, samuti ei viinud rahandusminister valitsuse ette keskuse esitatud lisataotlust. Praeguseks on uuringud rahapuudusel seiskunud," ütles erikomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Kuninga sõnul sattus ohutusjuurdluse keskuse ühe miljoni euro suurune reservitaotlus keerulisele ajale. "Just oli valitsus laiali läinud ja vahevalitsus ütles, et ta ei tee ühtegi suurt otsust riigieelarve osas. Kui uus valitsus tuli, siis kohtusime ohutusjuurdluse keskusega ja leppisime kokku, et novembri lõpus tullakse ministri juurde uue taotlusega, sest endine taotlus oli aegunud ja vahepeal hinnad tõusid," rääkis Kuningas. "Tegemist polnud poliitilise tahtetusega Estonia hukkumist uurida," lisas ta. 

Ta lisas, et Eesti tahab näha, et ka Rootsil on valmidus allveeuuringuid kaasrahastada. "Või vähemalt siis, et üks teeb ühe uuringu ja siis teine teeb teise," sõnas Kuningas. Ta rõhutas, et ohutusjuurdluse keskus on sõltumatu ja MKM nende eelarvesse ei sekku.

Mölderi sõnul tagavad ohutusjuurdluse keskuse sõltumatuse eelarvelised vahendid. "Kui Estonia vraki uurimise protsessi alustati, olid ühiskonnas tekkinud kahtlused. Täna on aeg edasi läinud. Kas minister [Annely Akkermann] näeb probleemi, et kui lisaraha juurde ei anta, siis see pärsib sõltumatust ja jätab õhku kahtlused, et riik pärsib uurimist, sest see võib anda teistsuguse tulemuse kui ametlik raport ütleb," uuris Mölder.

Akkermann ei julge enda sõnul öelda, et ühiskond ei ole rahul lõppraportiga. "Suured kahtlused, millel minu arust pole alust, kuidagi ei õigusta möödaminekut eelarveprotsessist, mis peab olema korraldatud õiglaselt ja läbipaistvalt. MKM peab püstitama eesmärgid ja hindama nende täitmise meetodeid ja esitama rahandusministeeriumile ja valitsusele lisaraha taotluse," sõnas Akkermann.

Tema sõnul pole uuringute teostamine jäänud rahapuuduse taha. "Kui peale vaadata rahale, siis see ütleb, et kasutamata jääk on suur ja MKM täiendavat rahataotlust esitanud ei ole. Sellel on põhjused ja need otsused teeb MKM ja esitab need arutamiseks," ütles Akkermann. Samas on ta vajadusel nõus riigieelarvesse muudatusi tegema, kuid praegu ta selleks põhjuseid ei näe. "Eelarvet ikka muudetakse. Eesti kulud on 16 miljardit. Kui on hästi põhjendatud vajadus, siis leiame ruumi ümbertõsteks. Praegu pole näha, et rahapuudus oleks uuringute kulgu kärpinud," lausus Akkermann.

Arikase sõnul kaasas Eesti kui Estonia lipuriik Soome ja Rootsi ja vastutab ka rahastuse eest. "Pakkusime välja võimaluse osaleda esialgses hindamises. Rahastuses leppisime kokku, et Eesti ja Rootsi kumbki panevad kolm miljonit. See oli nende hea tahte avaldus. Lisaks Soome ja Rootsi dekriminaliseerisid ka vrakile sukeldumise," rääkis Arikas teiste riikide panusest.

Ta märkis, et fakte, mis esialgses raportis korrigeerimist vajavad, leidub. "Lõpparuanne on 1997. aastast, ja praeguste andmete põhjal saan öelda, et hakkame seda korrigeerima. Meil on tehnoloogia arenenud ja ka see sisend, mis meil on intervjuude põhjal kogunenud on märksa põhjalikum ja meil on neid fakte võimalik korrigeerida," sõnas Arikas.

Uuteks uuringuteks tarvilikud hanked korraldab ohutusjuurdluse keskus siis, kui neil on raha olemas. "Praegune plaan on, et jaanuari lõpus avaldame vahearuande ja fikseerime staatuse. Kui on täiendavad vahendid, jätkame uuringute ja intervjuudega. Järgmise aasta teises pooles tuleb teine vahearuanne. Kui lisaraha ei tule, siis peame kokkuvõtted tegema läbi vahearuande ja mingitele küsimustele ei saa vastust anda," sõnas Arikas.

Lisaks riigipoolsele uurimisele käib Estonia huku küsimuses ka erasektori uurimine. Kurmi sõnul on SA Mare Liberum viinud läbi ühe ekspeditsiooni vraki juurde, seda filminud ja teinud vrakist fotogramm-meetria kasutades 3D mudeli. "Selle ekspeditsiooniga kogutud ja varasemat infot analüüsivad meie eksperdid. Teeme koostööd kahe teadlaste grupiga: Norra teaduse ja tehnika ülikooliga, kes modelleerimise kaudu uurivad visiiri ja parema parda vigastusi ja Singapuri ettevõttega SophusQuorum. Nende töö tulemusena saame öelda, et kui räägime õnnetuse põhjustest, siis on kaks hüpoteesi: üks on Estonia huku ametlik ja algne versioon, mis põhineb väitel, et laeva hukuni viisid visiiri vigastused. Olemasolev info annab aga hüpoteesi, et toimus kokkupõrge mingi teise alusega, kas veepealse või veealusega, mis tekitas paremasse pardasse vigastuse, mis käivitas edasised sündmused," selgitas Kurm.

Kurm tõi välja, et ohutusjuurdluse keskus ja SA Mare Liberum on teinud andmete kogumisel topelt tööd ja võiksid tegelikult oma tegevust koordineerida ja koostööd teha. "Oleme teinud sama asja. Meil on nüüd kaks 3D mudelit, me mõlemad oleme vrakki filminud. Mistahes õnnetuse uurimise puhul on kaks etappi: tõendite kogumine ja tõendite hindamine. Tõendite kogumises võiksid era- ja riiklik uurimine koostööd teha, hindamisel võiksid eksperdid töötada sõltumatult. Mida rohkem on analüüsigruppe, seda parem, sest kui nad jõuavad sarnastele tulemuste, siis on põhjust neid uskuda," rääkis Kurm.