"Mõju avaldaks selline hinnalagi ainult naftale," kommenteeris Mäe Vene nafta- ja gaasiekspordile seatavaid piiranguid. "Maagaasi puhul see enam nii oluline ei ole, sellepärast et Euroopa enam Venemaalt maagaasi sisse ei osta. Valdavalt on jäänud mõned üksikud ja see ei mõjuta üldpilti," lisas ta.

Nafta hinnalagi peaks olema aga selline, et Venemaa riigieelarve ei saaks sealt enam maksutulu, samas Vene naftafirmad jääksid ellu, selgitas Mäe "Vikerhommikule" antud intervjuus.

"Hinnalagi peab olema selline, mis oleks kõrgem tootmise omahinnast, võimaldaks naftafirmadel teenida väikest kasumit, et oma naftatootmist käigus hoida, aga sealt ei tohiks minna ühtegi dollarit enam Venemaa riigieelarvesse. Vastasel juhul kestab sõda edasi ja kõik kordub uuesti. See hinnalagi võiks olla kusagil 30–40 dollari vahel barrelist," lisas ekspert.

Maagaasile võiks aga hinnalae asemel seada hoopis miinimumtaseme, millest odavamalt Venemaa oma gaasi müüa ei tohiks, leidis Mäe.

"Minu arvates oleks mõistlik kehtestada mitte lagi, kui kasutada samasugust analoogi, vaid pigem põrand. Ja seda sel põhjusel, et juhul, kui kunagi tulevikus – kui Venemaa sõda Ukraina vastu on lõppenud ja Venemaa on sunnitud Ukraina taastamist kinni maksma – siis ei tohiks lasta enam Euroopal istuda mugavalt tagasi Venemaa gaasinõela otsa. Selleks, et iseennast selle eest kaitsta, tuleks kehtestada hinnapõrand, millest odavamalt Venemaa gaasi Euroopa turule ei lubata," selgitas ekspert. "Seda puhtalt sellepärast, et kõik muud [gaasitarnete] alternatiivid oleksid paremini tagatud. Muidu võib juhtuda jälle see, et odav Venemaa torugaas tõrjub alternatiivid välja, olgu nad siis LNG kujul või teiste kütuste kujul. Ja juhtub sama, mis juhtus varem, et odav raha, odav fossiilsete kütuste ekspordist tulev raha voolab Venemaa riigieelarvesse ja ahvatleb tulevasi valitsejaid jälle kõikvõimalikele meeletustele," tõdes Mäe.

Ekspert kommenteeris ka plaanitavaid piiranguid Venemaa naftale ja gaasile, kuid tõdes, et nende pikaajalisemat mõju on veel keeruline prognoosida.

Rääkides praegusest kütusehindade langusest, tõi Mäe välja, et selle põhjuseks võib olla nõudluse mõningane vähenemine nafta maailmaturul, kuna Hiinas on majanduse kasv koroonapiirangute tõttu takistatud ning samas on Hiinal ja Indial piisavad varud oma rafineerimistehaste varustamiseks. Samuti võis hinna vähenemisele mõju avaldada kuuldus, et naftat eksportivate riikide ühendus OPEC plaanib kompenseerida sanktsioonide tõttu turule mittejõudva Vene nafta kogused. Praegune hinnalangus peaks Mäe sõnul jääma siiski ajutiseks.