Stuudios väitlesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond), kultuuriminister Piret Hartman (SDE), välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), Jaak Valge (EKRE) ja Erki Savisaar (Keskerakond).

Reinsalu sõnul ütleb terve mõistus, et algab uus põgenikelaine, sest inimesel on Ukrainas praegu kehv olla. Riisalu sõnul on Eesti selleks valmis. "Me olemegi valmis, oleme valmistunud pikka aega. Meil pole aga kindlust, kas inimesed tulevad Euroopasse või lähevad Venemaale," sõnas Riisalo.

Savisaare sõnul on Eesti võimetel piir ees. Valge pakkus, et mõtet on rääkida Eesti põgenikepoliitika kontseptsiooni muutusest. "Ukrainlasi saab aidata mitmel moel. Praegune poliitika on ummikus. Peame läbirääkima teiste riikidega ja me ei tohiks anda ajutist kaitset Ukraina meestele, kellel on keelatud Ukrainast lahkuda. Me ei tohi ka põgenikke põlistada, õpetada neile eesti keelt, panna nad eesti koolidesse. Ukraina põgenikke tuleks aidata Ukraina lähiriikides või Ukraina ohututes piirkondades," rääkis Valge.

Riisalo andmetel soovib 81 protsenti Eestis viibivatest ukrainlastest koju tagasi minna peale sõja lõppu, aga nad ei naase sinna veel järgmise kolme kuu jooksul. "Eesti on äärmiselt edukas, 40 protsenti on jõudnud tööle võrreldes 28 protsendiga, mis on mujal Euroopas. Nad on ka maksumaksjad meie riigile. Ukraina naised selgitasid, et esimesed kuud on vaja traumast üle saada. Ei saa eeldada, et esimesel päeval nad tööle jõuavad. Oleme majutanud 22 000 sõjapõgenikku ja oleme tulnud väga hästi toime," sõnas Riisalo.

Reinsalu sõnul on kõige suurem põgenikekoormus Ukraina riigil. "Peame ukrainlasi aitama ja meil peab olema selge naasmisprogramm. Kas me ütleme, et me ei võta ukrainlasi vastu ja saadame välja, siis vastus on ei, see oleks ebainimlik ja me ei tee seda. Me pakume ajutist turvapaika. Pragu on prognoos, et võib lisanduda 5000 inimest kuus. Teatud teenuste standardeid tuleb hakata seega ümber vaatama," rääkis Reinsalu.

Hartman ütles samuti, et Eestil on väljakutseid ja standardeid tuleb võibolla hakata muutma. "Me õpetame eesti keelt üle 20 000 inimesele, meie võimekus on 10 000. Me peame mõtlema oma standardid läbi," lausus ta.

Eestisse jäänud ukrainlaste arv tekitab segadust

Savisaar muretses, et Eestil pole ülevaadet, kui palju ukrainlasi on siia tulnud. "Peaksime panustama sellesse, et teada, kes nad on ja kui palju neid on. Meil on praegu piiri peal vähem inimesi. Piirivalvesse on vaja ressurssi juurde. Ka töökohtade hulk väheneb: riik peaks aitama ukrainlastel tööd leida," sõnas Savisaar.

Valge märkis, et kui inimesi tuleb mitukümmend tuhat, siis see tähendab, et rahvastiku koosseis muutub ja meie valitsusel pole selleks otsuseks mandaati. "Kui me usume, et Eestis on 62 000 Ukraina põgenikku, siis oleme Euroopas esirinnas. Me ei jõua tagada tingimusi, mida suudavad suuremad riigid. Meie haridussüsteem on hakanud kokku jooksma. Saaremaa protesteerib praegustes tingimustes põgenike vastuvõtmisel. Me ei erista ka abivajajaid ja seiklejaid," lausus Valge.

Riisalo sõnul tegeleb Eesti ainult ajutise kaitse saanud inimestega, kelle arv on teada. "Need kellest me midagi ei tea, peavad ennast iseseisvalt üleval. Ajutise kaitse saajate puhul teame, kus nad asuvad Eestis. Me jälgime ka seda, kes lahkuvad Eestist. Inimene, kes soovib Eestilt abi saada, on olemas kõigis registrites. Inimene, kes on julgeolekurisk, ei tule ütlema, et ma olen siin," rääkis Riisalo.

Ta lisas, et Eesti ei jäta inimesi vastu võtmata, vaid kahandab vastuvõtu kvaliteeti. "Me ei saa ilmselt enam lubada nii isiklikku lähenemist. Korraldame ajutise lastehoiu, kooli, aga me ei jäta inimesi vastu võtmata," sõnas Riisalo.

Ta rääkis, et Soomel on põgenikele paralleelne süsteem üles ehitatud ja Läti pani kogu vastutuse KOV-idele. "Paljud riigid, nagu Tšehhi, lõid eraldi toetuste süsteemi. Meie integreerime põgenikke algusest peale, muu Euroopa alles nüüd seda vajadust," sõnas Riisalo.

Reinsalu rääkis, et tema ettepanek on kehtestada piirikontroll. "Probleem on kasvamas, seitse Schengeni riiki on sisuliselt kehtestanud piirikontrolli. Meil peab olema selgus Eestis viibivatest välismaalastest ehk teavituskohustus. See on julgeoleku ja avalike teenuste pakkumise küsimus. Koalitsiooni läbirääkimistel me leppisime kokku teavituskohustuse, aga seda siiani pole," sõnas Reinsalu.

Hartmani sõnul on idapiir on kaitstud ja kes sealt tuleb, saab üle loendatud. "Lõunapiiri kontroll ei anna infot inimestest, kes meil siin juba on. Piiri kinnipanemine maksaks seitse miljonit eurot kuus. See pole mõistlik statistika saamiseks," sõnas ta. Savisaare sõnul oleks seitse miljonit väike raha selle info eest. "Kõiki, kes tulevad, tuleb aidata, aga taset ei tohi alla lasta, sest siis läheb tase alla kõigil. Peaksime pingutama maksimaalselt, et nad saaksid omal maal hakkama," rääkis Savisaar.

Reinsalu rõhutas, et Euroopa riigid on kokku leppinud, et anname Ukraina inimestele ajutise kaitse. "Peale sõja lõppu nende staatus muutub ja nad lähevad tagasi. Põgenikud on võtnud alla protsendi – 0,4 protsenti - toetustest. Poola on valinud kodumajutuse süsteemi – me võibolla jõuame ka selleni," ütles Reinsalu.

Ta nentis, et me ei sulanda ukrainlasi püsivalt. "Palju halvem oleks, kui nad moodustaksid enklaavi ja ei suhtleks muu elanikkonnaga. See oleks meie siseturvalisusele kehv valik," sõnas ta.