Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal võitis seitsme mandaadiga ringkonnas Reformierakond 26,1 protsendiga. Kaugele maha ei jäänud EKRE 22,4 protsendiga. Järgnesid sisuliselt võrdse toetusega Keskerakond (16,7 protsenti) ja Isamaa (16,5 protsenti). SDE saagiks jäi 12,5 protsenti.

Reformierakond panustab Ligile ja endisele isamaalasele

Reformierakond paneb selgi korral esinumbrina välja oma veteranpoliitiku Jürgen Ligi. Erakonna aseesimees sai eelmistel valimistel 6069 häälega Järva- ja Viljandimaal isikumandaadi.

Uus tegija on aga nimekirja teine number, kelleks on endine Türi vallavanem ja varem Isamaasee kuulunud Pipi-Liis Siemann. Siemann lahkus eelmise aasta viimasel päeval Isamaast ja liitus mais Reformierakonnaga. Ta tõi põhjenduseks oma liberaalsema maailmavaate kui on Seederi juhitud Isamaal.

Kolmanda positsiooni saab Reformierakonna nimekirjas Viljandi linnapea Madis Timpson.

Eelmistel valimistel selles valimisringkonnas Reformierakonna teise numbrina kandideerinud ja 997 häält korjanud Yoko Alender enam Järva- ja Viljandimaal ei kandideeri. Suure tõenäosusega saab temast Reformierakonna teine number Tartus.

Sotsid - esinumbriks Kütt või Läänemets?

Sotsiaaldemokraatide esinumbri koht on selle artikli ilmumise ajal veel selgumisel. Eelmistel valimistel oli sotside esinumber Helmen Kütt, kes sai ka parimana 2194 häält. Seevastu erakonna praegune esimees Lauri Läänemets oli ringkonna nimekirjas alles neljas ja sai paremuselt teise tulemuse 994 häälega.

Nüüd ongi küsimus, kes panna esinumbriks. Erakonna hierarhiat arvestades võiks esinumber olla Läänemets. Aga arvestades eelmiste riigikogu valimiste Küti kaks korda suuremat häältesaaki ja et ta viimastel kohalikel valimistel sai Viljandi linnas üldse isikutest parima tulemuse (875 häält), võib olla häälte mõttes Küti esinumbriks panek erakonnale kasulikum.

Helmen Kütt kinnitas ERR-ile, et kandideerib Järva- ja Viljandimaal, aga ei olnud nõus ütlema, kas temast saab ringkonna esinumber.

SDE esimees esimees Lauri Läänemets ütles, et arutab teemat veel kolmapäeva õhtul Järvamaa piirkonna juhatuse koosolekul. Seega esinumber võib saada nii Kütist kui ka Läänemetsast.

EKRE loodab Madisoni isikumandaadile

EKRE esinumber on Euroopa Parlamendi saadikuna töötav Jaak Madison, kes sai eelmistel valimistel selles valimisringkonnas 5612 häälega isikumandaadi. Kokku sai EKRE eelmine kord 8389 häält ehk piirkonna edu sõltus nii eelmine kord kui ka eelseisvatel valimistel paljuski Madisonist.

Madison ja Ligi hakkavad selgi korral mõõtu võtma, kellest saab selles valimisringkonnas suurim häältekoguja. On tõenäoline, et mõlemad saavad taas ka isikumandaadi.

Nimekirja teine number on käremeelne parlamendisaadik Kalle Grünthal, kes oli sel positsioonil ka eelmisel korral ja korjas 740 häält.

EKRE kolmas number on EKRE Järva- ja Viljandimaa ringkonna esimees, Türi abivallavanem Elar Niglas.

Isamaal esinumber Seeder, kuid puudub Iva

Isamaa esinumbriks saab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. Eelmistel valimistel sai Seeder 3138 häälega ringkonnamandaadi.

Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles, et Seedri kõrval kandideerivad Viljandi valla vallavanem Alar Karu, erakonna Järvamaa piirkonna juhatuse esimees Ründo Mülts ning kirurg ja Paide linnavolikogu liige Mihhail Feštšin.

Isamaa nimekirjas ei näe me enam kandideerimas nende eelmiste valimiste teist numbrit ja 1526 häält toonud Kaia Iva, kes lahkus erakonnast 2019. aasta viimasel päeval. Ta põhjendas seda vastuseisuga teise samba vabatahtlikuks muutmisele, mis oli erakonna ja eeskätt selle esimehe Seederi üks kinnisideid. Samas võib arvata, et osa Ivale antud hääli (erakonna valijaid) kandub nüüd üle Seedrile.

Isamaa nimekirjas ei näe enam kandideerimas ka kunagist Paide linnapead Priit Värki, kes visati erakonnast välja, sest viimastel kohalikel valimistel ei kandideerinud ta Isamaa, vaid valimisliidu nimekirjas. Värk tõi eelmisel korral Isamaale 341 häält.

Keskerakond panustab eelmiste valimiste häältetoojatele

Keskerakonna esinumbriks on taas Jaak Aab, kes kandideeris esinumbrina ka nelja aasta eest ja sai 2227 häälega ringkonnamandaadi. Viimastel kohalikel valimistel piirdus Aab Viljandi linnas aga vaid 158 häälega. Tõsi, tuleb arvestada, et valijate käitumine on riigikogu ja kohalikel valimistel erinev ning kohalikesse volikogudesse eelistatakse rohkem kohalikke poliitikuid.

Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles, et Aabi järel on teisel positsioonil Kersti Sarapuu. Eelmistel valimistel sai Sarapuu kompensatsioonimandaadi 1394 häälega.

Tõenäoliselt kandideerib ka Peeter Rahnel. Eelmistel valimistel sai Abjaga seotud poliitik 1019 häält ja enamust neist tulid Viljandimaa valijatelt.

Eesti 200 pole esinumbrit veel paika pannud

Eesti 200-l eelmistel valimistel Järva- ja Viljandimaal hästi ei läinud. Kui üle-eestiliselt saadi 4,4 protsenti, siis selles ringkonnas veelgi vähem - vaid 2,8 protsenti. Nüüd soovitakse seda tulemust kindlasti parandada.

Eesti 200 esimees Lauri Hussar ütles ERR-ile, et erakond ei ole ringkonna nimekirja Järva- ja Viljandimaal veel paika pannud, aga nõusoleku kandideerida on andnud pärimusmuusik Ando Kiviberg, tippsõudja Kaspar Taimsoo, ajakirjanik ja Türi vallavolikogu liige Kadri Paas, Põhja-Sakala vallavolikogu liige Aivar Paas ning endine kultuuriakadeemia rektor ja Viljandi valla volikogusse kuuluv Anzori Barkalaja. 

Ando Kiviberg ütles ERR-ile, et seda, millises ringkonnas ta kandideerib, ei ole veel otsustatud. On võimalik, et ta kandideerib mõnes muus valimisringkonnas. Sellisel juhul tõuseb ringkonna esinumbriks ilmselt Taimsoo.

Kiviberg ja Taimsoo kandideerisid eelmisel aastal ka Viljandi linnavolikogusse. Kiviberg sai 270 ja Taimsoo 130 häält, mis viisid nad küll volikokku, aga pigem oli tulemus pettumus, sest SDE, EKRE ja Reformierakonna esinumbrid said kõik üle 500 hääle.

Eelmiste riigikogu valimiste Eesti 200 Järva- ja Viljandimaa esinumbri, muusik Ruslan Trochynskyi plaanide kohta ei osanud Hussar midagi öelda, sealhulgas ka seda, kas ta üldse kandideerib. Suure tõenäosusega ta ei kandideeri, sest Trochynskyi lahkus 10. novembril 2020 üldse Eesti 200 ridadest. Eelmistel riigikogu valimistel sai ta napid 384 häält.

Rohelised ja Parempoolsed

Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.

Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et selle ringkonna esinumbrid täpsustuvad jaanuariks.

***

· Norstati viimase uuringu järgi lubab Järva- ja Viljandimaal hääletada Reformierakonna poolt 29 ja täpselt samapalju ka EKRE poolt.

· Isamaa toetusnumber kerkis viimases küsitluses 16 protsendile. Keskerakonna toetusnumber oli 10 protsenti. Eesti 200 ja SDE-d lubaks valida mõlemat kuus protsenti. Rohelisi 2,5 ja Parempoolseid 0,6 protsenti.

· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.

· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.