Ida-Virumaal läks varem jagamisele seitse mandaati, kuid 5. märtsil toimuvatel valimistel suure tõenäosusega vaid kuus, sest valimiste vahel toimunud rahvastikuprotsesside tõttu saab Ida-Viru arvelt ühe mandaadi juurde Harju- ja Raplamaa valimisringkond.

Keskerakond läheb valimistele haavatavas seisus

Ajalooliselt on valdavalt venekeelse elanikkonnaga Ida-Virumaal olnud valimiste kindel võitja Keskerakond. Tõsi, eelmistel valimistel oli nende häältesaak kehvem - 2019. aastal võeti küll kindel valimisvõit 50 protsendiga, kuid neli aastat varem saadi 59 protsenti. Isikumandaadi sai eelmisel korral Ida-Virumaal Yana Toom 6195 häälega, kuid neli aastat varem oli ta häältesaak 11 573. Põhjuseks on arvatud, et just Keskerakonna valijad ei tulnud valimistele nii aktiivselt välja.

Ukraina sõja ja Narva tanki eemaldamise tõttu on Keskerakonna seis eelseisvatel valimistel veelgi keerulisem. Vene valija on segaduses. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on kaitsnud näiteks Narva tanki teisaldamist, ehkki kohalikud keskerakondlased soovisid selle jäämist. Keskerakond on suurtest parteidest pärast Ukraina sõja puhkemist enim toetajaid kaotanud.

Keskerakonna Ida-Viru esinumbriks saab mõningase üllatusena riigikogu liige Kaido Höövelson. Üllatusena selles mõttes, et kahtedel viimastel valimistel seal esinumbrina kandideerinud Yana Toom teatas alul, et kandideerib Tallinnas. Nüüd on selge, et Toom kandideerib ikka Ida-Virumaal, aga teise numbrina. Ehk läheb erakonnale hääli tooma. Keskerakonna nimekirjas ei näe me kandideerimas neile eelmisel korral 2653 häält toonud ja ringkonnamandaadi saanud Mihhail Stalnuhhinit. Nagu ka mitte 976 häält toonud Martin Repinskit.

Kas Höövelson suudab esinumbrina venekeelset valijat piisavalt kõnetada, kuigi ta valdab enda sõnul vabalt vene keelt ja omab Ida-Virumaal suvilat, on suur küsimärk. Eelmisel korral kandideeris endine sumomaadleja Eesti suurimas valimisiringkonnas Harju- ja Raplamaal, kus piirdus 642 häälega.

Höövelsoni ja Toomi kõrval on arvatav kolmas häältetooja Keskerakonnale Narva linnavolikogu liige ja endine Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Eelmiste valimiste tulemuse (kokku 13 700 häält) kordamine läheb Keskerakonnale raskeks.

EKRE - kas nimed kannavad erakonna populaarsuse välja?

EKRE on ainus erakond, kes selle artikli ilmumise ajaks on oma valimisnimekirja lõplikult paika pannud ja avalikustanud. Ida-Virumaal on EKRE esinumber varem maaeluministri ametit pidanud ja erakonna kohalikku piirkonda juhtiv Arvo Aller.

Talle järgnevad riigikogu liige Riho Breivel, Alleri nõunikuna ministriametis oleku ajal töötanud Andrus Toss (piirkonna aseesimees) ja mõningase üllatusena varem Reformierakonda kuulunud Ants Liimets.

Üleriigilistes küsitlustes on just EKRE-l õnnestunud sel aastal oma toetust ju venekeelsete valijate seas enim tõsta, millega on tõustud Keskerakonna järel vene valijate jaoks teiseks valikuks. Iseküsimus on, kas konkreetsed kandidaadid kannavad erakonna brändi populaarsuse välja. Viimastel kohalikel valimistel ei kandnud. Tugeva vene nime puudumine võib saada ka riigikogu valimistel takistuseks. Ehk kas osa Keskerakonnas pettunud vene valijaid valib EKRE-t või jätab üldse valimistele minemata?

Eelmistel riigikogu valimistel oli EKRE esinumber Ida-Virus Breivel, kes sai 979 häält ja kompensatsioonimandaadi. Uus esinumber Aller sai nelja aasta eest 283 häält, millega jäi alla ka Kersti Krachtile (373).

Reformierakond panustab endisele kaitseliidu ülemale

Reformierakond seab esinumbriks kauaaegse kaitseliidu ülema, kindralmajor reservis Meelis Kiili. Kiili liitus Reformierakonnaga 2. novembril.

Lisaks temale kandideerivad peaministripartei ridades Jõhvi vallavanem Maris Toomel ja endine Jõhvi endine vallavanem Aivar Surva. Samuti võib kandidaatide ridadesse tulla töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

Eelmistel valimistel oli Reformierakonna esinumber Ida-Virumaal Eerik-Niiles Kross, kes sai 1110 häälega ringkonnamandaadi. Partei kogus siis kokku 3769 häält. Sellest palju üle või alla pole ilmselt ka eelseisvatel valimistel oodata.

Partei esindajad ise on varem ERR-ile öelnud, et lähevad püüdma kahte mandaati.

Eesti 200 - kas väikelinna meer kõnetab ka suuremaid linnu

Eesti 200 esinumbriks saab Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. Mees on Põhjarannikule tunnistanud, et kosilasi oli ta ukse tagasi teisigi - ka Keskerakond ja sotsid. Aga vaid Eesti 200 sai talle pakkuda nimekirja esinumbri kohta.

Iljin on Narva-Jõesuus küll populaarne, aga kas linnapea suudab võtta hääli ka Ida-Viru suurematest linnadest, on valimiste eel suur küsimärk.

Temaga koos kandideerib ka Eesti 200 Narva piirkonna esimees ja Narva linnavolikogu aseesimees Denis Larchenko.

Eesti 200 juht Lauri Hussar ütles ERR-ile, et erakonnal on läbirääkimised pooleli veel mõnede inimestega, kelle kohta ta praegu avalikult midagi öelda ei taha.

Sotsid kaotasid Raiki ja ilmselt mandaadi

Sotsiaaldemokraatlik Erakond väga lootis, et Ida-Virumaal tuleb kasvõi erakonnale hääli koguma populaarne Narva linnapea Katri Raik. Sel esmaspäeval teatas aga Raik, et ta ei kandideeri. Ka mitte n-ö peibutuspardina. See oli sotsidele suur tagasilöök ja võib maksta erakonnale ühe parlamendikoha, aga halvimast halvimal juhul ka valimiskünnise ületamise.

Raik tõi eelmistel riigikogu valimistel SDE Ida-Virumaa 4008 häälest enam kui pooled ehk 2112. Viimastel kohalikel valimistel sai ta Narva linnas juba 4512 häält.

Erakonna esinumbriks saab Ida-Virumaal kultuuriminister Piret Hartman. Ta on küll Ida-Virumaalt Püssist pärit ja aastaid integratsiooni teemaga tegelenud, aga pole varem kandideerinud. Ka ei suuda ta vene keelt sel tasemel rääkida, et suudaks venekeelsetes debattides osaleda, mis ahendab tema võimalusi end venekeelsete valijate seas tutvustada. Samas tema puhul pealehakkamise taha asi ei jää, mis nii mõnegi muidu tuntud sotsi puhul püsivalt probleemiks on.

Hartmani kõrval kandideerib Ida-Virus kindlasti ka SDE peasekretär Eduard Odinets, kes eelmine kord sai 573 häält.

Isamaa hädas esinumbri leidmisega

Sarnaselt Reformierakonnale on ka Isamaa aastaid toonud Ida-Virumaale kandideerima inimesi väljast. 2019. aastal oli selleks Siim Kiisler (379 häält), 2015. aastal Anvar Samost (761 häält), 2011. aastal Erki Nool (1397 häält).

Ka nüüd lähetab Isamaa suure tõenäosusega Ida-Virumaale esikandidaadi väljast, kuid kelle, seda erakond ise veel ka ei tea. Üks Isamaa esindaja ütleb omavahelises vestluses, et oodata on üllatusnime. Teine, et kõik on veel lahtine. Kolmas, et häid valikuid tegelikult üldse pole.

Kindlasti kandideerib Isamaa nimekirjas Lüganuse vallavanem Marja-Liisa Veiser, kes oli eelmistel riigikogu valimistel Isamaale edukaim häältetooja 448 häälega. Isamaa tahaks kandideerimas näha ka Virve Linderit, kellest viimastel nädalatel oli palju meedias juttu kui võimalikust uuest Kohtla-Järve linnapeast. Kindlasti kandideerib aga Isamaa Ida-Virumaa piirkonna juhatuse esimees Aivo Tamm.

Parempoolsed ja Rohelised

Roheliste juht Johanna Maria Tõugu ütles ERR-ile, et nendel käivad läbirääkimised Vladimir Žavoronkoviga, kes on Narva volikogu esimees. "Samuti suhtleme Ivan Sergejeviga," ütles ta.

Roheliste aseesimees Timur Sagitov ütles ERR-ile hiljem, et mõlemad siiski loobusid pakutud kandideerimisvõimalusest.

Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.

***

· Norstati viimase uuringu järgi lubab Ida-Viru valijatest hääletada EKRE poolt 29, Keskerakonna poolt 26 ja Reformierakonna poolt 21 protsenti. Eesti 200 ja SDE toetus Ida-Virus oli üheksa, Isamaal kolm protsenti.

· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.

· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.