Eesti suurimas valimisringkonnas läheb 5. märtsil jagamisele 16 mandaati. Seda on ühe mandaadi võrra enam kui nelja aasta eest, sest rahvastiku muutuste tulemusel said Harju- ja Raplamaa valimisringkond Ida-Virumaa arvelt ühe mandaadi juurde.

Harju- ja Raplamaa on erakondadele oluline, nad paigutavad sinna oma suurimad häälemagnetid. Olgugi, et hääled on kogutud ühes ringkonnas, arvesse lähevad need ka üleriigiliselt erakonnale antud häältena ning aitavad ringkonnamandaatide ja võrdlusarvu alusel jaotatud kompensatsioonimandaatidega riigikokku erakonnakaaslasi, kes nii palju hääli ei kogunud.

Kallas ettearvatule esimene, erakond usaldab endiselt Mihkelsoni

Harju- ja Raplamaa on olnud aastaid Reformierakonnale üks peamisi kantse, kus nende esinumbrid ja ka erakond palju hääli saanud. 2015 sai Taavi Rõivas 15 881 häält ja Reformierakond 35 protsenti toetust. 2011 korjas Andrus Ansip 18 967 häält ja Reformierakond kokku 37 protsenti. Miski ei näita, et pealinna jõukate lähivaldade valijad peaks oma valimiseelistust otsustavalt muutma.

Reformierakonna esinumber on ettearvatult erakonna juht ja peaminister Kaja Kallas. Eelmistel riigikogu valimistel sai Kaja Kallas samas ringkonnas 20 072 häält ehk 3,3 lihtkvoodi jagu hääli. Reformierakond korjas kokku 38,1 protsenti ringkonna häältest.

Reformierakonna teise numbrina kandideerib Marko Mihkelson, kes eelmistel valimistel sai ringkonnamandaadi 3655 häälega. Tema nii kõrgele positsioonile panek hiljutise skandaali taustal on märgiline ja näitab, et erakonna juhid usaldavad teda endiselt. 5. märtsi õhtul selgub, kas ka valijad.

Kolmandale positsioonile on tõusnud Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Mart Võrklaev. Head šansid sellest ringkonnast parlamenti pääseda on ka Reformierakonna nimekirja järgmistel: Aivar Sõerd, Kristina Šmigun-Vähi, Timo Suslov, Mario Kadastik.

EKRE paneb välja sama esineliku

EKRE on üks erakond, mille esinumber pole Harju- ja Raplamaal erakonna esimees, vaid aseesimees Henn Põlluaas. See ei tohiks aga häälte mõttes mingiks probleemiks osutuda, sest nelja aasta eest sai Põlluaas 7390 häälega (1,2 lihtkvooti) isikumandaadi.

Ka nimekirja teine kuni neljas number on EKRE-l täpselt samad, mis nelja aasta eest: Siim Pohlak, Rene Kokk ja Kai Rimmel.

Eelmistel valimistel sai EKRE selles ringkonnas 18,3 protsenti toetust, mis oli pisut parem kui nende üle-riigiline tulemus 17,8 protsenti.

Ratas veab Keskerakonda ja loodab Liimetsale

Keskerakonnal läks nelja aasta eest Eesti suurimas valimisringkonnas loodetust kehvemini. Erakond sai 15,1 protsenti toetust, mis jäi selgelt alla erakonna üleriigilisele tulemusele 23,1 protsenti.

Erakonna esimees Jüri Ratas sai 9702 häälega (1,6 lihtkvooti) küll isikumandaadi, kuid tema tulemus oli kaks korda kehvem kui Kaja Kallasel.  

Märgiline oli ka see, et Ratase selja taga kandideerinud 16 keskerakondlasest mitte keegi ei suutnud tuua 1000 häält täis.

Ratas on ka sel korral Keskerakonna esinumber. Kes sel korral talle lisaks kandideerivad, pole Keskerakond veel väga avanud. Uutest nimedest kandideerib endine välisminister Eva-Maria Liimets. Ratas on öelnud, et sellist kogemust ja pädevust kui Liimetsal on Eestis vähestel. Liimets sai tuleristsed viimastel kohalikel valimistel, kuid piirdus siis Kristiines 120 häälega.

Suure tõenäosusega kandideerib ka Keskerakonna Harjumaa piirkonna esimees, Maardu linnapea Vladimir Arhipov. 2019. aasta riigikogu valimistel kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas ning osutus valituks (sai 944 häält), kuid loobus riigikogu liikme kohast. Tema asendusliikmena sai riigikogusse Kaido Höövelson. Eelseisvatel valimistel on Höövelson aga Keskerakonna esinumber Ida-Virumaal.

Isamaa tõi esinumbriks Reinsalu

Isamaa erakond tegi neil valimistel esikandidaatidega mitmeid vangerdusi, mis osaliselt oli seotud sellega, et nende eelmiste valimiste esinumber Harju- ja Raplamaal Jüri Luik loobus kandideerimast. Luik sai eelmisel korral 4806 häält ja oli sellega kogu Isamaa parim häältetooja. Tõsi, Eesti suurimas valimisringkonnas.

Nüüd on Isamaa esinumber välisminister Urmas Reinsalu. Nelja aasta eest kandideeris ta Mustamäel ja Nõmmel ning sai 2633 valija toetuse.

Reinsalu järel kandideerivad Isamaa nimekirjas Raivo Aeg, Lauri Vahtre, Heiki Hepner, Mari-Ann Kelam, Tarmo Kõuts ja uue tegijana Artur Tiganik.

Isamaa puhul väärib ehk märkimist, et 2015. aastal erakonna esinumber Harju- ja Raplamaal olnud Juhan Parts eelseisvatel valimistel üldse ei kandideeri, ehkki Euroopa Kontrollikoja töö lõppemise tõttu oleks tal selleks võimalus.

Eesti 200 esinumber on erakonna juht Hussar

Eesti 200 eelmiste valimiste Harju- ja Raplamaa esinumber Priit Alamäe sel korral ei kandideeri. Erakonna asutajaliige Alamäe sai nelja aasta eest 1811 häält. Alamäe sõnul tegeleb ta kandideerimise asemel Eesti SKP tõstmisega ning suure ettevõtte juhtimise kõrvalt kampaaniaks energiat ei jätku.

Eesti 200 esinumbriks on hoopis erakonna esimees Lauri Hussar. Nelja aasta eest kandideeris Hussar Mustamäel ja Nõmmel ja sai 1300 häält. Kohalikel valimistel eelmisel sügisel sai Hussar Viimsi vallas 660 häält. Valimiste järel sai temast Viimsi vallavolikogu esimees.

Kes Hussari selja taga kandideerivad, on veel veidi lahtine. Algselt pidi nimekirja number kaks olema julgeolekuekspert Merle Maigre, kuid tema loobus kandideerimast. Hussar avaldas siiski lootust, et ta räägib veel Maigrega, kuid on väheusutav, et viimane ümber mõtleb.

Kindlam on sellega, et Eesti 200 eest kandideerivad ettevõtja Atso Matsalu, muusik Stig Rästa, töötukassa peaspetsialist Evelin Ausmees ja Vene Teatri näitleja Nikolai Bentsler. Lisaks mõned Harjumaa vallavolikogude liikmed.

Harju- ja Raplamaal võib kandideerida ka laulja ja Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo, ent tema puhul on kaalumisel ka teised ringkonnad.

Sotsid ootavad reedel Kaljurandi jah-i

SDE peasekretär Eduard Odinets on ERR-ile öelnud, et erakond eeldab, et Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand kandideerib Harju- ja Raplamaal. Ta oleks sel juhul ka erakonna esinumber, nagu nelja aasta eest, mil ta sai 5504 häält. Kaljurand ise pole aga lõplikku otsust teinud, võimalik, et kandideerimine selgub sel reedel.

Kui Kaljurand peaks siiski loobuma, siis oleks see sotside praegust valimiskünnisega flirtivat reitingut arvestades sama ränk hoop, kui oli Katri Raiki loobumine Ida-Virumaal.

Tõenäoliselt tõuseks sel juhul esinumbriks ettevõtja ja Büroomaailma omanik Jüri Ross. 69-aastane ettevõtja liitus sotsidega tänavu märtsis.

Lisaks kandideerivad SDE ridades sotsioloog ning Nami-Nami portaali looja Pille Petersoo, erakonna Harjumaa piirkonna esimees Henri Kaselo, endine kõrge sõjaväelane, kolonel reservis Aivar Jaeski, Lääne-Harju kultuurikeskuse juht ja erakonna juhatuse liige Anneli Pärlin, muusik ja filmimees Hardi Volmer, telemees Tanel Talve.

Parempoolsed ja Rohelised

Ehkki Parempoolsed pole oma esinumbreid ega ka kandidaate avaldanud, saab suure tõenäosusega nende esinumbriks Harju- ja Raplamaal erakonna juht Lavly Perling. Perling kandideeris viimastel kohalikel valimistel Saue vallas veel Isamaa nimekirjas ja sai 579 häält.

Roheliste erakonna juhatuse liige Timur Sagitov ütles, et Rohelised alles otsivad Harju- ja Raplamaa valimisringkonnale esinumbrit ja teevad seda erakonnast väljastpoolt. Sagitovi sõnul on erakonna tuntud ja aktiivsed liikmed juba kandideerimas teistes ringkondades üle Eesti.

Küll aga kandideerivad Harju- ja Raplamaa ringkonnas elektriinsener ja Roheliste Harjumaa piirkonna juht Remi Olesk, ettevõtja Erkki Markus ja ettevõtja Harri Tilk.

***

· Norstati viimase uuringu järgi lubab selles ringkonnas hääletada Reformierakonna poolt 40, EKRE poolt 21, Keskerakonna poolt 16 ja Eesti 200 poolt 11 protsenti.

· Isamaa toetus oli seitse, SDE-l viis protsenti. Rohelistel ja Parempoolsetel alla protsendi.

· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.

· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.