Jõgeva- ja Tartumaa kandidaadid – klassikat ja moodsat poppi

Jõgeva- ja Tartumaal paneb sama esinumbri kui nelja aasta eest toimunud riigikogu valimistel välja vaid Reformierakond – maaeluminister Urmas Kruuse. Ülejäänud parteid panustavad inimestele, kes olid eelmisel korral kas nimekirjas tagapool, kandideerisid mujal või teevad üldse valimisdebüüdi, nagu näiteks Eesti 200 esinumber, viroloogiaprofessor Irja Lutsar. Või Reformierakonna teine number Luisa Rõivas.
Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonna näol on tegemist eripalgelise piirkonnaga, kus inimeste ootused riigikogule on väga erinevad. Üsna eripalgeline on ka saadikute nimekiri, kes sealt aja jooksul on valituks osutunud – Villu Reiljanist Peeter Võsa ja Ene Ergmani. Ehk "klassikat ja moodsat poppi" – nagu armastas öelda kunagine tippajakirjanik Enno Tammer.
Seitsme mandaadiga valimisringkond hõlmab 1995. aastast Jõgeva maakonda ja Tartu maakonda, v.a Tartu linna. 1992. aastal oli Tartu maakond ühes ringkonnas koos Tartu linnaga ja Jõgevamaa hoopis Viljandimaaga. Näiteks Tartu- ja Tartumaa ringkonnas kandideeris Kuningriiklaste nimekirjas ja sai 331 häält hilisem Keskerakonna kauaaegne Tartu piirkonna juht Aadu Must.
Eelmistel riigikogu valimistel 2019. aastal oli Jõgeva- ja Tartumaal edukaim Reformierakond 27,2 protsendiga. Järgnesid EKRE 22,4 protsendi, Isamaa 17,5 protsendi ja Keskerakond 15,4 protsendiga. SDE sai Jõgeva- ja Tartumaal 9,3 protsendi valijate toetuse.
EKRE edutas Kingo esikohale
EKRE on teinud eelmiste valimistega võrreldes selle muudatuse, et paneb esinumbriks sõnaka parlamendisaadiku Kert Kingo, kes eelmisel korral kandideeris neljandal positsioonil.

Nelja aasta tagune esinumber Peeter Ernits on nüüd teisel positsioonil. Eelmistel valimistel sai Ernits 3846 ja Kingo 1082 häält. Kingo omab aga kohapealses EKRE piirkonnas suuremat mõju kui Ernits.
Seda annab mõista ka EKRE ringkondade koordinaator Rudolf Jeeser, kes ütles, et Kingo valiti ringkonna nimekirja etteotsa erakonna sisevalimiste tulemusena.
Reformierakonda veab Kruuse, debüteerib Rõivas
Reformierakonna esinumber on maaleuminister Urmas Kruuse, kes oli sel positsioonil ka eelmisel korral ja sai 5398 valija toetuse. Varem ka Elva ja Tartu linnapea ametis olnud Kruuse on ainus esinumber selles valimisringkonnas, kes oli esinumber ka kevadel 2019.

Teisel-kolmandal kohal on nimekirjas aga uued nimed – kõrgel teisel kohal on 4. novembril erakonnaga liitunud ja valimisdebüüti tegev Luisa Rõivas. Ta on Elvas sündinud ja koolis käinud ehk tal on Tartumaaga isiklik seos.
Kolmandal Reformierakonna endine peasekretär, Jõgevamaalt Lustivere külast pärit Erkki Keldo. Ta kandideeris samas piirkonnas ka eelmistel valimistel ja sai 722 häält.
2019. aasta valimiste teine number Valdo Randpere kandideerib sel korral hoopis Tallinnas. Eelmiste valimiste kolmanda numbri Toomas Järveoja leiab koha võrra madalamalt.
Keskerakond läheb välja uute esinumbritega
Eelmistel valimistel vedasid Keskerakonna nimekirja esinumbrina Janek Mäggi ja teisena Marika Tuus-Laul. Kui Tuus-Laul sai 2095 häält ja pääses riigikogusse, siis Mäggi 1671 häält ja jäi parlamendi ukse taha.
Nüüd on Keskerakonna esinumber Põltsamaal elav Taavi Aas, endine Tallinna linnapea ja endine majandus- ja taristuminister. Eelmistel valimistel kandideeris ta Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkonnas ja sai 3925 häält.

Teisel positsioonil on õigusteadlase ja usumehe taustaga poliitik Igor Gräzin, kes on ka ühtlasi Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees. 2015. aastal kandideeris Gräzin samas nimekirjas ja samal positsioonil, aga siis veel Reformierakonna nimekirjas, mille asutaja ta oli. Ta sai 1973 häält.
Keskerakonna nimekirjas kandideerivad näiteks veel Jõgeva vallavanem Angela Saksing, Elva Haigla juhatuse esimees Peeter Laasik, Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder, Mustvee Kooli direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina ning endine Mustvee linnapea ja praegune Lüganuse abivallavanem Max Kaur.
Isamaa esinumber on Aivar Kokk
Isamaa pole oma valimisnimekirja esinumbrit ametlikult küll otsustanud, kuid päike peaks tõusma läänest, kui selleks ei saa Aivar Kokk. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees on Jõgevalt pärit ja tõi eelmistel valimistele erakonnale 2536 häält.
Juba 1989. aastast kohalikul tasandil poliitikas kaasa löönud Kokk on pidanud ka aastatel 2004–2009 Jõgeva maavanema ametit. Ta omab ka suuremat kui 50-protsendilist osalust Jõgevamaa ajalehes Vooremaa. Ta on üks mõjukamaid tegelasi Jõgevamaal, kust ta saab ka enim hääli. Paremat tulemust takistab vähene tuntus Tartumaal.

Eelmistel valimistel oli Kokast napilt edukam (2583 häält) nimekirja neljandal positsioonil olnud Raivo Tamm, kes nüüd kandideerib eeldatavasti Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel.
Isamaa nimekirjas kandideerivad praeguse teadmise järgi veel Reet Alev, Aare Anderson ja Juhani Jaeger.
Eesti 200 loodab Irja Lutsari tuntud nimele
Eesti 200 esinumbriks saab Jõgeva- ja Tartumaal viroloogiaprofessor Irja Lutsar. Tema enda esimene eelistus oleks olnud Tartu linn, aga seal on kindel esinumber erakonna aseesimees Kristina Kallas.
ERR-ile oktoobri alul antud intervjuus andis Lutsar mõista, et võiks kandideerida ka Lõuna-Eestis, kuid ka ka Võru-, Valga- ja Põlvamaal oli erakonnal Igor Taro näol esinumber olemas. Seega oli Jõgeva- ja Tartumaa Lutsarile loogiline kompromisslahendus, kuna mõnes Tallinna ringkonnas ta kandideerida ei soovinud. Ehkki Eesti 200 juhid seda oleks soovinud.

Eesti 200 loodab eeskätt Lutsari tuntusele, mille ta sai laiemalt teadusnõukoja juhina koroonaperioodil. Poliitikas ja valimistel on aga tegemist debütandiga, kelle häälesaak on prognoosimatu. "Võib minna väga hästi, aga samamoodi ka halvasti," ütleb üks kohalikke olusid tundev inimene.
Suure tõenäosusega kandideerib Eesti 200 ridades riigikogu valimistel Märt Meesak, kes nelja aasta eest kandideeris veel Vabaerakonna ridades ja sai 76 häält. Jõgeva- ja Tartumaal kandideerib ilmselt ka Jaak Laineste, kes eelmistel valimistel kandideeris Tartu linnas ja sai 153 häält.
Sotsid panevad ilmselt esinumbriks Kastre vallavanema
Pärast eelmiste valimiste ebaõnnestumist Eiki Nestoriga (staažikas sotsiaaldemokraat kandideeris endale tavapäratus ringkonnas ja sai 1491 häält, millega ta parlamenti ei pääsenud), on olnud sotsidel aega neli aastat nuputada endale paremat lahendust. Aga väga head lahendust ehk kindlalt mandaati võtvat kandidaati praegu ei paista. Tõsi, aega veel veidi on.
Eeskätt on neil puudu üks üleriigilise tuntusega nimi, aga uisapäisa kedagi maale suunata pole ka mõtet – seda näitas eksperiment Nestoriga.
Sotside esinumbriks saab üsna tõenäoliselt Kastre vallavanem ja SDE Tartumaa piirkonna esimees Priit Lomp. Teda on toetamas Tartu vallavanem Jarno Laur, kes on pikaajaline omavalitsusjuht.

Laur kinnitas ERR-ile, et temast esinumbrit kindlasti ei saa ja et Priit Lomp oleks hea valik esinumbri kohale. Viimastel kohalikel valimistel sai Laur ise Tartu vallas 729 häält. Kõva tulemus, aga Laur kandideeris valimisliidu nimekirjas.
Ka Priit Lomp sai kohalikel valimistel oma vallas korraliku tulemuse (393 häält), kuid taas kandideerides valimisliidu eesotsas.
Sotside puhul tasubki välja tuua, et mitmed neile kohalikel valimistel edu toonud kandidaadid ei läinud välja SDE nime all. Eks seegi näitab erakonna kohta ühte-teist. Ja võib valusalt kätte maksta just märtsikuistel riigikogu valimistel.
Rohelised – Marko Kaasik
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles ERR-ile, et rohelisi esindavad Jõgeva- ja Tartumaal roheliste teine kaasjuht Marko Kaasik ja Hans Leonhard Kõrgesaar.

Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnas hääletada EKRE poolt 31 ja Reformierakonna poolt 30 protsenti valijatest.
· Keskerakonna toetusnumber selles valimisringkonnas on 13 protsenti, Isamaal 11 protsenti ja Eesti 200-l 10 protsenti. SDE reiting on vaid kolm protsenti.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
Toimetaja: Urmet Kook