X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Võru-, Valga- ja Põlvamaa: kui palju valijaid lööb EKRE üle Keskerakonnalt?

{{1669948980000 | amCalendar}}
Kagu-Eesti esinumbrid.
Kagu-Eesti esinumbrid. Autor/allikas: ERR

Kagu-Eesti valimisringkonna favoriit riigikogu valimistel on EKRE, mis oli ringkonna edukaim partei juba nelja aasta eest. Nüüd on nende võimalused veel paremad, sest paljud varem Keskerakonda toetanud rahulolematud valijad on liikunud EKRE selja taha. Ettearvamatust lisab see, et nii EKRE, Reformierakond kui Keskerakond tulevad välja uute esinumbritega.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal on ajalooliselt olnud edukamad kandidaadid, kes on suutnud hääli koguda vähemalt kahest maakonnast. Kui varasemaid valimistulemusi vaadata, siis lihtsam on saada hääli komplektis Võru- ja Põlvamaalt. Valgamaa valijad on olnud rohkem eraldi ja seetõttu puhtalt selle maakonna taustaga kandidaatidel on olnud raskem.

Erakonnad on selles ringkonnas toonud kandideerima ka inimesi väljast (loe: Tallinnast), kel on üle-eestiline tuntus ja kes suudavad võtta hääli kõigist kolmest maakonnast. Eriti on selle taktikaga silma paistnud Reformierakond, kes kahed viimased valimised on kohaliku taustaga kandidaadi asetanud alles kolmandale positsioonile. Nii teevad oravad ka sel korral.

Kaheksa mandaadiga 11. valimisringkonnas sai juba 2019. aasta riigikogu valimistel parima tulemuse EKRE 24,7 protsendiga. Napilt jäid neile alla Reformierakond 23,3 ja Keskerakond 21,3 protsendiga.

Kui palju tõstab EKRE brändi populaarsus Eplerit ja Froschi?

EKRE positsioon on neli aastat hiljem vaat et tugevamgi. Või nagu ütleb üks kohalikke olusid hästi tundev inimene: "Selles ringkonnas võib EKRE välja panna ka Mart Helme lauajala või Moonika Helme peni, tuhanded hääled oleks ikka kindlustatud." Ja ta ei halvusta kuidagi EKRE-t, vaid üle võlli keerates näitlikustab, kui tugev on EKRE bränd Kagu-Eestis. See toetuse kasv on tulnud eeskätt Keskerakonna arvelt.

EKRE eelmiste valimiste esikolmikust on sel korral esikolmikus vaid Merry Aart, kes kohalikus ajakirjanduses on võtnud sõna näiteks Rail Balticu teemal ja soovinud selle trassi suunata üle Tartu ja Valga. Aart on nimekirjas kolmandal positsioonil, esimesel-teisel kohal on uued nimed Rain Epler ja Ants Frosch. Eelmise korra esinumber ja enim hääli (3802) toonud Uno Kaskpeit on nimekirjas taandunud üheksandale positsioonile.

Kui hästi või halvasti veavad Epler ja Frosch välja riigikogu valimistel, on küsimärk ka EKRE-le endale. Värskelt on Epleril all kogemus viimastest kohalikest valimistest Võru linnas, kus ta EKRE esinumbrina sai 221 häält. Frosch kandideeris Otepää vallas ja sai 260 häält. EKRE populaarne bränd kindlasti võimendab Epleri ja Froschi häältesaaki riigikogu valimistel oluliselt.

Rain Epler Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Epler on töötanud rahandusminister Martin Helme nõunikuna ja olnud lühikest aega ka keskkonnaminister. Julge soenguvalikuga sotsiaalmeedias laineid lööv Epler on erakonna esimehe Martin Helme sõber. Viimasel ajal on ta aktiivselt sõna võtnud energeetika teemadel. Seega väga suure tõenäosusega näeme teda järgmises riigikogus.

Üks huvitav fakt Epleri kohta veel. Aastatel 2000-2006 kuulus Epler hoopis tollasesse Isamaaliitu. Kuid 2017. aasta kohalikel valimistel kandideeris Epler Võru vallas sootuks EKRE praeguse peamise vastase Reformierakonna nimekirjas ja sai... kaks häält. Tulemus seegi, aga valituks osutumiseks siiski tiba napp. Positiivse poole pealt võib aga öelda, et neli aastat hiljem õnnestus Epleril oma häältesaaki kohalikul tasandil enam kui sajakordistada.

Reformierakond loodab Kersnale ja toob appi Krossi

Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerib Reformierakonna esinumbrina endine haridusminister Liina Kersna. Eelmistel ja ka üle-eelmistel valimistel oli Reformierakonna esinumber Hanno Pevkur, kes nüüd kandideerib aga Eestimaa teises otsas Lääne-Virumaal. Selle põhjuseks ei ole Nursipalu harjutusväljaku laiendamise ümber toimuv tüli, sest otsus oli tehtud varem. Reformierakonnal oli vaja Lääne-Virumaale uut esinumbrit, kuna seal eelmisel korral kandideerinud Taavi Rõivas lahkus poliitikast. Tõsi, Reformierakond võib teatava kergendustundega nüüd hingata, sest kandideerinuks kaitseminister Pevkur Kagu-Eestis, olnuks see Nursipalu ümber toimuva tõttu erakonnale üsna ebamugav.

Kersna sai 2019. aastal 2343 häält. Neli aastat varem 2015 samas ringkonnas oli ta samuti teisel positsioonil Pevkuri järel ja sai 2387 häält. Nimekirja esinumbrina ootab erakond talt paremat häältesaaki ja soovides korrata Pevkuri tulemust, peaks see olema 1000-1500 häält enam. Pärast ministriametist taandumist on Kersna teinud kohapeal väga aktiivset kampaaniat, mis vaatab vastu ka tema sotsiaalmeedia postitustest. See on pannud aga nii mõnegi konkurendi nina kirtsutama ja küsima, kuidas on tööga praeguses riigikogus.

Liina Kersna Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kersna kõrval läheb Reformierakonnale teise numbrina hääli tooma Eerik-Niiles Kross. Eelmistel valimistel kandideeris ta Ida-Virumaal ja sai 1110 häält. Krossi Kagu-Eestisse toomise mõte on tuua n-ö pehmeid väärtusi esindava Kersna kõrvale ka üks julgeolekuekspert. Arvestades julgeolekuteemade olulisust Ukraina sõja tõttu, on seegi valik mõistetav.

Nagu ka eelnevatel valimistel, saab alles kolmandale positsioonile keegi kohalikest - on selleks siis Andrus Seeme Põlvamaalt või Maido Ruusmann Tõrvast. Reformierakonna ridades kandideerib ka pikaaegne Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Keskerakond toob esinumbriks Savisaare

Keskerakonna esinumber tuleva aasta märtsikuistel parlamendivalimistel on Võru-, Valga- ja Põlvamaal riigikogu liige ning endine keskkonnaminister Erki Savisaar. Eelmistel valimistel kandideeris ta Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas. Enne seda Mustamäel ja Nõmmel.

Mingit otsest seost Savisaarel piirkonnaga pole ning erakond loodab sellele, et Savisaarel üle-riigiliselt tuntud nimena õnnestub võtta hääli kõigist kolmest maakonnast. See on aga keerukam kui kunagi varem, sest varem Keskerakonna valijaskonnas olnud kõiges rahulolematute valijate grupp on liikunud selgelt EKRE taha.

Millega Savisaar üritab lõunaeestlasi kõnetada? Vastus peitub Keskerakonna pressiteates: "Savisaar on seisukohal, et Kagu-Eesti looduskaunist maastikku ja suuri metsamassiive tuleks veelgi paremini ära kasutada nii turismi kui ka puidutööstuse seisukohalt."

Erki Savisaar. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Keskerakonna nimekirjas kandideerivad ka Tarmo Tamm ja Ester Karuse. Tamm sai eelmisel korral 2824 ja Karuse 1665 häält. Uutest nimedest kandideerib Keskerakonna ridades endine suusataja Anti Saarepuu, kes on lubanud seista selle eest, et Eestisse rajataks esimene suusatunnel. Kas nii kitsas lubadus ka valijaid kõnetab, on iseküsimus.

Keskerakonna ridades ei näe me enam kandideerimas eelmistel valimistel neile 1474 häält toonud Anneli Otti ega ka 1176 häält toonud Heimar Lenki. See on tegelikult erakonnale suur tagasilöök ja kasulik eeskätt EKRE-le.

Eesti 200 - kui palju saab Taro tuge Valgamaalt

Eesti 200 pole oma esinumbrit paika pannud, kuid suure tõenäosusega saab selleks endine ajakirjanik Igor Taro. Ta oli Eesti 200 esinumber ka nelja aasta eest ja sai valimiste debütandina korralikud 1007 häält. Võib öelda, et Taro isiklik tulemus oli tollal parem kui erakonnal üldiselt.

Nüüd on Eesti 200 üldtoetus valimiste eel üle kahe korra kõrgem kui eelmisel korral, mistõttu võib eeldada Tarolt ja Eesti 200-lt paremat tulemust. Ehk erakonna bränd tuleb Taro isiklikule populaarsusele järele. Lisaks on mees saanud seoses Ukraina sõjaga silma paista ka julgeolekuteemadel sõna võttes.

Taro ise lahkus küll 11. veebruaril 2020 Eesti 200 ridadest, kuid tema sõnul formaalsetel põhjustel, mille tingis töö erasektoris. Pärast seda on ta kandideerinud Eesti 200 nimekirja esinumbrina Põlva vallas ehk pole erakonna jaoks kuhugi kadunud.

Igor Taro. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Mis on aga Eesti 200 probleemiks - Taro hääled tulevad eeskätt Võru- ja Põlvamaalt. Seetõttu on Eesti 200 jaoks mandaadi saamiseks kriitiline, et erakond leiaks kandidaate, kes suudavad ka Valgamaalt hääli tuua. Üheks selliseks kandidaadiks, kellele loodetakse, on Valga valla asevallavanem Kaupo Kutsar. Samamoodi tuleb üks kandidaat Tõrva volikogust. Kas nad veavad aga välja, kui nende kõrval on teistes parteides üleriigiliselt tuntud nimed, on iseküsimus.

Ei ole ka välistatud, et Eesti 200 saadab Kagu-Eestisse kandideerima mõne üleriigilise tuntusega nime, aga pigem on see ebatõenäoline.

SDE panustab kuuendat korda Padarile

Sotsiaaldemokraatide ees oli põhimõtteline valik, kas panna taas esinumbriks Ivari Padar, kes on selles valimisringkonnas sotse vedanud juba 2003. aastast ehk viied viimased valimised või leida mõni värskem nimi. Padar ise kinnitas neljapäeval ERR-ile, et tema ongi esinumber.

Padari eeliseks on see, et tuntud nimena suudab ta hääli võtta kõigist kolmest maakonnast. Miinuseks aga asjaolu, et tema häältesaak on selges languses. 2003. ja 2007. aastal sai ta üle 5000 hääle. 2011. ja 2015. aastal oli häälte arv 3000-4000 vahel. 2019 langes Padari saak esinumbrina 1457 häälele. Paralleelselt häälte vähenemisega on kahanenud ka Padari nähtavus ühiskondlikus debatis ja ka ind kampaaniat teha.

Ivari Padar. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Mis oleks olnud sotsidele alternatiiv? Populaarne Võru linnapea Anti Allas. Viimastel kohalikel valimistel sai Allas Võru linnas 1341 häält ehk pea samapalju kui Padar riigikogu valimistel kolmest maakonnast kokku. Tõsi, Allase miinuseks on asjaolu, et ta on tuntud ja võtab hääli eeskätt Võru linnast ja maakonnast. Põlvamaalt ja eriti Valgamaalt ta ilmselt nii palju hääli ei saaks kui Padar. Lisaks pole teada, kui ülekantavad on kohalikel valimistel saadud hääled riigikogu valimistel ka Võrumaa kontekstis. Seega võib öelda, et sotsid tegid taaskord alalhoidliku valiku, kui panid esinumbriks Padari.

Padar selgitas, et sotsidel on Võru-, Valga- ja Põlvamaal komme, et valimistel on kolme piirkonna kandidaadid järjest esindatud, seega tuleb pärast teda teisele positsioonile kas Valga- või Põlvamaa kandidaat. Seega samuti Võrumaad esindav Anti Allas kandideerib alles neljandal positsioonil. Demokraatlik, aga valimiste koondtulemust arvestades ilmselt mitte kõige õigem valik.

Valgamaa piirkonnast on SDE nimekirjas kandideerimas koolijuht Karl Kirt ja Põlvamaalt endine Laheda vallavanem Sirje Tobreluts.

Isamaa toob Sibulale toeks veteranpoliitik Kelami

Isamaa esinumbriks saab taas riigikogu liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul. Sibul sai eelmistel valimistel samas ringkonnas 1406 häält, 2015. aastal 1491 häält ja 2011. aastal 2385 häält. Kusjuures talle edukaimal 2011. aastal oli ta teine number Jaak Aaviksoo järel.

Priit Sibul. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Sibul ütles, et tema kõrval kandideerivad teiste seas 86-aastane veteranpoliitik Tunne Kelam ja Valga vallavanem Monika Rogenbaum.

2019. aastal Kelam riigikogu valimistel ei kandideerinud. 2015. aastal kandideeris Kelam Ida-Virumaal ja sai 260 häält.

Rogenbaum kandideeris viimati kohalikel valimistel sügisel 2021 ja sai Valga vallas korralikud 561 häält.

Rohelised ja Parempoolsed

Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonna esinumber on Antsla vallavolikogu liige ja sealse kultuurikeskuse direktor Kaspar Kurve. Samuti kandideerivad keskkonnaaktivist Kaia Solnik, Roy Strider ja Joanna Raudhein.

"Läbirääkimised käivad edasi, sest nimekiri läheb lukku jaanuaris," ütles Tõugu.

Pärast artikli ERR-i veebis avaldamist võttis toimetusega ühendust Roy Strider ja ütles, et Tõugu jutt tema kandideerimisest Roheliste ridades ei vasta tõele. 

Kaspar Kurve. Autor/allikas: Eestimaa Rohelised

Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons ütles, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.

***

· Norstati viimase uuringu järgi lubab Võru-, Valga ja Põlvamaa valimisringkonnas hääletada EKRE poolt 31 ja Reformierakonna poolt 28 protsenti valijatest. Kahe esimese tuules on Keskerakond 21 protsendi suuruse toetusega.

· Eesti 200-le lubaks oma hääle anda kaheksa, Isamaale kuus ja SDE-le viis protsenti. Roheliste ja Parempoolsete toetus on selles ringkonnas alla protsendi.

· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.

· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: