Keegi suurtest jääb Lääne-Virumaal kindlasti mandaadita
Lääne-Virumaa valimisringkond on viie mandaadiga Eesti väikseim, mis tähendab, et vähemalt üks suurtest erakondadest jääb eelseisvatel riigikogu valimistel seal kindlasti mandaadita.
Kuni 1999. aasta riigikogu valimisteni olid Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa üks valimisringkond. Selles valimisringkonnas kandideeris ja tegi puhta töö Edgar Savisaar, kes 1999. aastal sai 14 320 häält. 1995. aastal sai Savisaar seal 13 699 häält ehk edestas konkurente samuti mäekõrguselt. Savisaare poliitiliste oponentidele see ei meeldinud ja ringkond löödi kaheks ning alates 2003. aastast on Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa eraldi valimisringkonnad.
Taasiseseisvunud Eesti esimestel vabadel parlamendivalimistel 1992 oli Lääne-Virumaa ühes valimisringkonnas aga koos hoopis Järvamaaga. Savisaar kandideeris ka siis selles ringkonnas, aga jagas koos täpselt sama häältearvuga (4678) Tiit Madega teist-kolmandat kohta. Selgelt populaarseim oli tollal Kindla Kodu (Koonderakonna eelkäija) kandidaat Juhan Aare 9341 häälega.
Miks see taust pole ainult tore lähiajalooline meenutus - valimiskomisjon tahab üle-järgmisteks riigikogu valimisteks 2027 panna Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa taas kokku 11 mandaadiga ringkonnaks. See muidugi suurendaks Ida-Viru taustaga poliitikute võimalusi.
Reformierakonna uus esinumber on Pevkur
Eelmistel valimistel 2019. aastal jagunesid hääled nelja partei vahel üsna võrdselt – Reformierakond sai 23,7, EKRE 21,4, Isamaa 20,3 ja Keskerakond 19,9 protsenti häältest. Sotside saagiks jäi üheksa protsenti. Kõik need viis erakonda said ühe mandaadi - neli esimest ringkonnamandaadi ja SDE kandidaat Indrek Saar kompensatsioonimandaadi.
Reformierakond tegi nüüd oma esinumbriga vangerduse, kui tõi eelmistel valimistel Kagu-Eestis kandideerinud kaitseminister Hanno Pevkuri Lääne-Virumaale.
Eelmistel valimistel oli oravapartei vedur Eesti väikseimas valimisringkonnas Taavi Rõivas, kes sai 2847 häält. Veel neli aastat varem kandideeris Rõivas Eesti suurimas valimisringkonnas Harju- ja Raplamaal, kus sai 15 881 häälega isikumandaadi. Jah, neli aastat hiljem oli ta valimisringkond ligi kolm korda väiksem, kuid häältesaak ligi kuus korda väiksem. Oktoobris 2020 teatas Rõivas, et lahkub poliitikast ja siirdub ettevõtlusesse.
Ida-Virumaal Iisakus sündinud ja haridusteed alustanud ning Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi lõpetanud Pevkurile pole Lääne-Virumaa võõras valimisringkond. Pevkuri sõnul on ta juured just Lääne-Virumaalt. Tema ema sünnikodu on tänases Vinni (varem Laekvere) vallas Joodiku külas. Sealset talukohta hoitakse ja hooldatakse siiani.
Pevkur kandideeris Lääne-Virumaal ka 2011. aastal Reformierakonna esinumbrina ja sai 3784 häält. 2015 vedas oravaparteid Lääne-Virus aga Valdo Randpere (3170 häält).
Pevkurile järgnevad nimekirjas Katrin Kuusemäe ja Indrek Kesküla. Riigikogu liige ja endine Rakvere linnapea Marko Torm andis teada, et ei kandideeri tuleval kevadel enam valimistel.
EKRE - kas Poolametsad duubeldavad esindatuse parlamendis
EKRE esinumber on riigikogu liige Anti Poolamets, teisel Marti Kuusik ja kolmandal Aarne Mäe. Täpselt samasugune oli EKRE nimekirja esikolmik ka nelja aasta eest.
Neljandal positsioonil on EKRE volikogu esimees Evelin Poolamets, Anti Poolametsa abikaasa. Tema puhul väärib lisamist, et ta on EKRE üle-riigilises nimekirjas väga kõrgel viiendal positsioonil. See võib tähendada, et ta on kohapealt küll palju hääli ei saa (pluss olnuks imelik ka ta näiteks abikaasa Anti järel teisele positsioonile panna), kuid kõrge koht üle-riigilises nimekirjas võib ta kompensatsioonimandaadiga sisse aidata.
EKRE ringkondade koordinaator Rudolf Jeeser ütles ERR-ile, et Evelin Poolamets on üldnimekirjas kõrgel kohal selle koostamise põhimõtte tõttu. "Esimesel kohal on tavapäraselt esimees, siis tulevad aseesimehed ja siis volikogu esimees," selgitab Jeeser.
Isamaa tõstis esinumbriks Saaremäe
Lääne-Virumaa on olnud Isamaale valimisringkond, kus on tehtud erakonna keskmisest parem tulemus. Kui eelmistel valimistel saadi üle-riigiliselt 11,4 protsenti toetust, siis Lääne-Virumaalt 20,3 protsenti.
Eelmisel korral esinumber Marko Pomerants ja teisel positsioonil Üllar Saaremäe. Valimistel sai aga Saaremäe napilt rohkem hääli - 2023 versus 1989 - ja pääses parlamenti. Seetõttu on Saaremäe sel korral esinumber ning Pomerants kandideerib teisel positsioonil.
Lisaks neile kandideerivad Sigrid Nuutre, Kert Karus, Einar Vallbaum, Tõnis Pruler ja Alari Kirt. Üks mandaat on Isamaale ilmselt jõukohane.
Keskerakond - Kotka ja Varek veavad nimekirja
Keskerakonna esinumber Lääne-Virumaa ringkonnas riigikogu liige Siret Kotka, kes oli erakonna esinumber ka eelmisel korral ja sai 2095 häält.
Teisel positsioonil kandideerib Rakvere linnapea Triin Varek, kes nelja aasta eest sai 912 häält. Viimastel kohalikel valimistel oli Varek 689 häälega kõige populaarsem kandidaat Rakvere linnas.
Sotsid - Saare loobumine ja Lichtfeldti "korv"
Sotside seis pole Lääne-Virumaal kiita. Neil puudub praegu tugev esinumber, kes suudaks oma tuntusega vastu astuda Pevkurile, Poolametsale, Saaremäele või Kotkale. Tõsi, aega veel veidi on. SDE esimees Lauri Läänemets räägibki, et nimekirja koostamine on veel käimas ja sellega läheb veel pisut aega.
Lääne-Virumaal kandideerib kindlasti Kadrina vallavanem ja Lääne-Viru sotsiaaldemokraatide juht Kairit Pihlak (fotol), samuti endine Rakvere abilinnapea ja töö- ja terviseminister Peep Petersoni nõunik Laila Talunik. Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitub ja kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel ka Rakvere vallavanem Maido Nõlvak.
Nemad kõik on aga pigem tugevad teised numbrid. Ühe mandaadi saamisel kaasa rääkimiseks vajaks sotsid tugevat esinumbrit.
Üks nimi, kellele sotside juhid vargsi lootsid, oli äsja tantsusaate võitnud näitleja Ülle Lichtfeldt. Ta on äsja poliitikast lahkumisest teatanud Indrek Saare abikaasa, kuid ta kandideeris edukalt ka eelmistel kohalikel valimistel Rakvere linnavolikokku. Lichtfeldt edestas häälte arvult teiste seas oma mõjukat erakonnakaaslast Rannar Vassiljevit. Tema kandideerimine andnuks mõnes küsitluses valimiskünnise alla jäävatele sotsidele hädavajalikku hapnikku, aga naine on kahel korral ERR-ile kinnitanud, et ta ei kandideeri. Naist sõnast!
Eesti 200 veab liberaalset ilmavaadet toetav Tarmo Tamm
Eesti 200 esinumbriks saab ilmselt ettevõtte Peetri Puit juhatuse liige ja osanik Tarmo Tamm.
Tarmo Tamm paistis silma sellega, et toetas neljandas kvartalis oma koduerakonda 26 155 euroga, aga ka Reformierakonda 40 000 euroga.
"Ma olen toetanud liberaalset maailmavaadet. Mulle tundub, et liberaalses maailmas on üldjuhul elu parem kui sellises kinnises ja vähe umbsemas ruumis," ütles Tamm ERR-ile. Eesti 200-s on Tamme sõnul aga uut jõudu ja värskust siiski rohkem kui Reformierakonnas.
Tarmo Tamm on väga populaarne poliitiku nimi - nii on äriregistri andmetel seda nime kandvaid inimesi erakondades kokku 10. Seni oli neist tuntuim Keskerakonda kuuluv endine maaeluminister Tarmo Tamm.
Veel kandideerivad Eesti 200 juhi Lauri Hussari sõnul Eesti 200 nimekirjas ettevõtte Metallituba juhatuse liige ja Haljala vallavalitsuse liige Triin Toming ning ehitusettevõtja ja omavalitsustegelane Aare Raam.
Eesti 200 ebaõnnestus eelmistel valimistel Lääne-Virumaal. Nende parimana sai Annes Naan 310 häält ja kogu nimekiri 828 ehk 31,1 protsenti kõigist häältest (üle-riigiliselt saadi tol korral 4,4 protsenti).
Viimastel kohalikel valimistel saadi Rakvere linnavolikogusse üks mandaat (Rainer Miltop 146 häälega). Teistes Lääne-Viru omavalitsustes kandideerisid Eesti 200 liikmed valimisliitude nimekirjades.
Rohelised loodavad kodanikupalga aktivistile Jaanus Nurmojale
Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu ütles, et nende erakonda esindab Lääne-Virumaal endine ajakirjanik ja kodanikupalga aktivist Jaanus Nurmoja, kes ise erakonda ei kuulu.
Nurmoja kandideeris Roheliste nimekirjas samas ringkonnas ka eelmistel riigikogu valimistel ja sai 51 häält. Parima tulemuse Roheliste eest tegi siis Andres Jaadla 106 häälega.
Parempoolsed
Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons on ERR-ile öelnud, et Parempoolsed pole lõplikke valimisnimekirju veel kinnitanud, mistõttu läheb ringkondade esinumbrite avaldamisega veel pisut aega. "Lõplikud nimekirjad tehakse avalikuks ilmselt jaanuaris, vahetult enne nimekirjade ametlikku registreerimist," lausus Kons.
***
· Norstati viimase uuringu järgi lubab Lääne-Virumaa valijatest anda oma hääle Reformierakonnale ligi 33 protsenti ja EKRE-le ligi 27 protsenti.
· Keskerakonna toetusnumber on 15 ja Isamaal 14 protsenti. SDE, Eesti 200, Rohelised ja Parempoolsed jääksid aga kõik praeguse seisuga valimiskünnise alla.
· Need tulemused peegeldavad aga eeskätt erakondade brändide populaarsust. Konkreetsete kandidaatide lisandumine mõjutab sõltuvalt nende tugevusest-nõrkusest erakondade tegelikke toetusnumbreid nii üles- kui ka allapoole.
· ERR.ee koondab kõik riigikogu valimisi puudutavad artiklid eraldi valimiste alamlehele.
Toimetaja: Urmet Kook