Tartus käärib: kultuuritöötajad korraldavad esmaspäeval meeleavalduse

Samal ajal kui Tartu valmistub saama 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks, on linna kultuuriasutustes töötavate inimeste rahulolematus jõudnud murdepunkti. Esmaspäeval korraldavad kultuuritöötajad Raekoja platsil meeleavalduse, kirjutas ERR-i ingliskeelne portaal News.err.ee.
Tartust läbi kõndides on raske mitte märgata, et ettevalmistused aastaks 2024 on täies hoos. Raekoja platsil seisab juba mitu aastat suur punane metallist silt "#Tartu2024". Lugematute selfide ja Instagrami-postituste taustaks olev silt on vaid üks paljudest meeldetuletustest, et aeg, mil "heade mõtete linn" saab Euroopa kultuuripealinnaks, hakkab üha lähemale jõudma.
Kuid pinna all käärib. Oktoobri lõpus ähvardasid nelja Tartu linnale kuuluva kultuuriasutuse töötajad streigiga. Nende põhisõnum on lihtne – kui nende palku ei viida kooskõlla sama valdkonna riigiasutustes kehtivate palkadega, ei jää neil muud valikut. Praegu saavad Tartu riiklikes kultuuriasutustes, nagu Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Kunstimuuseum, töötavad inimesed rohkem palka kui need, kes teevad sisuliselt samu töid linnavalitsuse hallatavates organisatsioonides, nagu Tartu linnamuuseum ja linnaraamatukogu, selgitas Ants Siim.
Siim on Tartu linnamuuseumi töötajate usaldusisik ja võrdse tasustamise eestvedaja. "Meil on justkui kaks klassi kultuuritöötajaid," rääkis ta ERR-ile ja lisas, et kuna inflatsiooni mõju hakkab näpistama, siis on veidi üle 1000-eurose kuupalgaga linna kultuuritöötajatel üha raskem ots otsaga kokku tulla. "Kas see on kultuuripealinn?" küsis ta. "Tundub väga halb ja vale, et selline asi Euroopa kultuuripealinnas toimub."
Hartman: Tartus tuleb rohkem ära teha
Riiklikul tasandil toimuvate arengute valguses on Tartus toimuv üllatav. Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) ütles ERR-ile, et tema prioriteet viimase riigieelarve läbirääkimistel oli kultuurivaldkonnas töötavatele inimestele toimetuleku ja turvalisuse tagamine. Hartman ütles, et riigiasutustes töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär tõuseb alates 2023. aastast 14,3 protsenti 1400 eurolt 1600 eurole kuus. Kuid Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski (SDE) nentis, et kuigi see käik on riigiasutuste kultuuritöötajate jaoks tervitatav samm, siis Tartu linna palgalistele samad reeglid ei kehti. "See on iseenesest väga teretulnud samm, kuid see võib olla tohutult eksitav, kuna palgatõus tuleb ainult teatud töötajatele teatud organisatsioonides," sõnas Kaplinski.
"Oletan, et enamik Eesti kultuuriorganisatsioone ei kuulu riigile ning enamik teenuseid osutatakse kohalikul tasandil või eraalgatuslikult," ütles ta. "Seetõttu ei jõua riigi rahastamine linna töötajateni ja see tekitab palju segadust ja pahameelt," lisas Kaplinski.
Hartman nõustus, et kohalikul tasandil tuleb rohkem ära teha, et Tartu kultuuritöötajaid väärtustada ja vääriliselt tasustada ning et tagatud oleks ka nende turvatunne. Tema sõnul on oluline, et kohalikud otsustajad oleksid teadlikud – kultuur ei ole kulu, vaid investeering.
Sisemine leek kustumas
Linnaraamatukogu ametiühingu esindaja Ädu Neemre sõnul on probleem poliitiline. Kohalik omavalitsus eelistab betooni inimestele, ütles ta ERR-ile. "Reformierakond (Tartu volikogu juhtfraktsioon – toim.) on öelnud, et neile on oluline ehitada lasteaedu ja teid, et nende valijad näeksid, mida nad suudavad. Aga kui rääkida kultuurist, siis mida nad saavad valijatele näidata?" küsis ta.
Kaplinski, kelle vastutusaladeks on kultuur ja haridus, nimetas kultuurivaldkonnas tegutsejaid maa soolaks. "Need on inimesed, kes kaitsevad meie rahvuslikku identiteeti," ütles ta. "Hooned pole midagi väärt ilma seal töötavate inimeste loomingulise vaimuta."
Kaplinskiga on ühel nõul Tartu linnamuuseumi direktor Risto Lehiste. Linna töötajana, kes tunneb ka vastutust oma töötajaid toetada, tunnistas Lehiste, et võimalik streik paneb ta veidi keerulisesse olukorda. Sellegipoolest ei kahtle ta nende inimeste oskustes, kellega ta koos töötab. "Tegemist on väga professionaalsete inimestega," ütles ta ja lisas, et arvestades nende palka, on ainus põhjus, miks nad nendes asutustes endiselt töötavad, see, et nad on sügavalt armunud Eesti kultuuripärandisse ja kultuuri.
Kuid, nagu ütleb abilinnapea Kaplinski, on nende inimeste kirg Eesti pärandi hoidmise vastu sisemine leek, mis hakkab peagi kustuma, kui ei suudeta tagada korralikku palka, mis aitaks seda põlemas hoida.
Töötajatel pole enam midagi kaotada
"Oleme siiani olnud üsna vaiksed ja viisakad," ütles Siim. "Meil on tegelikult olnud võimalik streikida palga pärast umbes viis aastat," lisas ta. Siimu sõnul ei nõustunud kohalik omavalitsus nende palgatõusutaotlusega ka tänavu juunis. "Võib-olla arvatakse, et kultuuritöötajad on nagu hallid hiired, kes ei taha probleeme tekitada. Aga nüüd tuli meile piir vastu. Paljud inimesed tunnevad, et neil pole midagi kaotada," ütles ta.
Siim rääkis ERR-ile, et esmaspäeval kell 16 on plaanis meeleavaldus korraldada Raekoja platsil punase metallist sildi "#Tartu 2024" kõrval. "Korraldame meeleavalduse just seal, sest silt on osa Tartu 2024 sümboolikast, aga ka praktilistel põhjustel – raekoja ees ei jätku meeleavalduse korraldamiseks ruumi, sest seal on üles seatud pidulik uisuväljak," lausus Siim.
"Kui asjad ei muutu, on meil 2023. aastal kavas mõned väikesed "häirestreigid", mis kestavad umbes tunni," jätkas Siim. "Anname linnavalitsusele oma plaanidest teada, me ei varja neid." Kui need tunnised streigid tulemust ei too, siis korraldavad kultuuritöötajad kultuuripealinna aasta alguses, aastal 2024, suure streigi, sõnas Siim.
Ellujäämise kunst linnaasutuses
Kui üldstreik tuleb, põhjustab see palju enamat kui väikest ebamugavust neile, kes soovivad näha viimast näitust mõnes linnale kuuluvas muuseumis.
"Kultuuripealinna kandev kontseptsioon "Ellujäämise kunstid" on saanud tekkinud olukorra tõttu järjekordse tähenduskihi," ütles Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinn kunstiline juht Kati Ilves. "Kultuur tuleb esikohale seada, see ei ole midagi, mis lihtsalt hüppab kuskilt välja ja tekib ise," ütles Ilves.
Ilves lisas siiski, et kuigi ta loodab, et linna ja kultuuritöötajate arutelude tulemusel saavutatakse positiivne tulemus, siis sihtasutus Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinn streigiga ei ühine. "Teeme tiitliaasta nimel koostööd nii Tartu linnavalitsuse kui ka enamiku Tartu asutustega," ütles ta ja rõhutas, et ülioluline oleks, et kõik asjaosalised arutaksid paremaid strateegiaid ja tingimusi koos.
Kaplinski läks streigi võimaliku mõju esiletoomisel Ilvesest kaugemale. "Need on inimesed, kes kaitsevad meie rahvuslikku identiteeti," ütles ta. "Ilma nendeta kaotab Eesti paratamatult killukese väärtustest, mis teevad meist need, kes me tegelikult oleme," lisas Kaplinski. "Streik rõhutaks vajadust põhjalikuma arutelu järele kultuuri koha üle meie elus ja ressursside üle, mida me ühiskonnana kultuuritegevuseks pakume," sõnas ta.
"Mõni arvab, et me (SDE - toim.) peame läbirääkimisi ainult enda pärast," ütles ta. "Aga me tahame, et linna kultuuritöötajad saaksid töötasu riikliku kultuuritöötaja miinimumpalga tasemel. Tahame, et see oleks palgaarvestuse aluseks - et kõigile arvestataks palka proportsionaalselt," ütles Kaplinski.
Viimastel aastatel on [kultuuri rahastuses] antud natuke ühte kohta ja siis natuke teise kohta, märkis Siim. "Kõik on väga kaootiline ja tekitab pingeid ka meie institutsioonides," lisas ta. Siim kutsub esmaspäevasele meeleavaldusele ka kõiki linnavalitsuse liikmeid, sealhulgas Tartu linnapead Urmas Klaasi. "Tulge ka teie ja võtke oma kaamerad kaasa," lisas ta.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: ERR News