Välisturistide arv kasvab, oktoobris koroonaeelset taset veel ei saavutatud

Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes ligi 270 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 19 protsenti. Suurenes välis- ja vähenes siseturistide arv.
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes oktoobris 131 000 välis- ja 139 000 siseturisti.
"Välisturistide arv koroonakriisieelsele tasemele veel ei küündinud, olles võrreldav 2010. ja 2011. aasta oktoobriga. Samas aastases võrdluses oli välisturiste 58 protsenti rohkem. Siseturismis uut rekordit ei sündinud, siseturiste oli mulluse oktoobriga võrreldes 4 protsenti vähem," täpsustas Laurmaa.
Aastases võrdluses majutati Eesti majutuskohtades rohkem turiste nii paljudest Euroopa kui ka teistest maailma riikidest. Kõige enam saabuti Eestisse Soomest (58 000 inimest) ja Lätist (19 000 inimest). Kahe naaberriigi turiste majutati Eestis vastavalt 88 ja 83 protsenti enam kui mullu oktoobris.
Pandeemia-eelset taset ei saavutanud Soomest saabunud turistide arv, Läti turiste oli aga 31 protsenti rohkem. Kaugematest riikidest – Saksamaalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Norrast ja Aasia riikidest pärit majutatuid oli Eestis oluliselt vähem kui 2019. aastal. Välisturistidest 77 protsenti peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnumaa (10 protsenti), Tartumaa (5 protsenti) ja Saaremaa (2 protsenti). Välisturistid veetsid Eestis kokku ligi 272 000 ööd.
Oktoobris pakkus külastajatele teenust 973 viie ja enama voodikohaga majutuskohta ehk 123 majutuskohta vähem kui septembris. Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 44 eurot inimese kohta, mis oli septembrikuu hinnast ühe euro võrra odavam.
Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 47 eurot, Tartumaal 49, Ida-Virumaal 46, Saaremaal 43 ning Pärnumaal 37 eurot inimese kohta.
Majutuskohad lähevad pühadel vastu positiivses meeleolus
Hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Killu Maidla sõnul lähevad turismiettevõtjad jõuludele ja aastavahetusele vastu valdavalt positiivses meeleolus, seda vaatamata asjaolule, et varem siin pühi pidanud Vene turiste pole juba mitmendat aastat.
"Täna on näha, et ettevõtted ja sõpruskonnad jõule ja aastavahetust tähistavad, sündmusi on hästi palju. Broneeringud tulid viimasel hetkel, aga populaarsemad kohad on tänaseks välja müüdud. Ega me nii väga tervikuna sellest Vene turistist puudust ei tunne, küll aga regiooniti on pilt mõnevõrra erinev," viitas Maidla madalseisule Ida-Virumaa turismisektoris.
Maidla nentis ka, et kuigi soomlaste huvi tulla Tallinna aastavahetust tähistama on täitsa olemas, siis tegelikult ei ole Soome turistid ka varem olnud kõige aktiivsemad aastavahetuse Eestis veetjad. "Soomlased on ilusti täitnud ära hotellide detsembrikuu nädalavahetused. Pole saavutatud küll kriisieelset taset, aga oleme sinna jõudmas. Puudu on aga ettevõtete ärireisid, koolitused, firmade väljasõidud. Need täitsid varem nädalasisest aega," kommenteeris Maidla.
Järgmiseks aastaks on majutuskohtadele tehtud päringute ja ettebroneeritud tellimuste hulk juba väga positiivne, märkis Maidla, lisades, et tulemas on turismigruppe nii lähemalt kui kaugemalt ja tuleb päris palju ka rahvusvahelisi konverentse, mis on sektori üks prioriteete.
Eestit peaks Maidla hinnangul praegu kõige rohkem reklaamima lähiriikides
"Selle poolt räägib ka kõnekas fakt, et tellimused tehakse praegu väga lühiajaliselt. Pikka etteplaneerimist ikkagi veel ei toimu, kuigi võrreldes viimase paari aastaga on hakanud trend liikuma pikemaks. Nii kaua, kui broneeringute otsustamine toimub lühiajaliselt, siis ikkagi pilk sinna, kust tulevad otseühendused, kust on lihtne tulla meile."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Indrek Kiisler