Erandlik hinnatõus: aastaga kallinesid kõik toidukaubad

Toidukorv.
Toidukorv. Autor/allikas: Hanna Samoson/ERR

Niisugust hinnatõusu, kus kallinevad eranditult kõik toidukaubad, pole varem olnud, ütles aastakümneid toidu hinnal silma peal hoidnud Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing. Viimase aastaga on poelettidel märgatava kasvu teinud nii piima, munade, teraviljade, toiduõli kui ka suhkru hind. ERR-i portaal hakkab edaspidi regulaarselt avaldama konjunktuuriinstituudi hinnaülevaadet.

Konjunktuuriinstituut jälgib regulaarselt, kuidas jaehind Eesti kauplustes ja turgudel muutub. Kui kõrvutada tänavuse novembri hindu toidukauplustes aastatagustega, on erinevus märgatav.

Näiteks hariliku ehk üle 80-protsendilise rasvasisaldusega väikese võipaki sai aasta eest kätte keskmiselt 9,52-eurose kilohinnaga, praeguseks maksab see aga üle 13 euro.

Marje Josing rääkis ERR-ile, et aastaga on kõige enam kasvanud teraviljade, toiduõli ja suhkru hind. Kui vaadata perekonna toidukorvi, on igapäevaste kulutuste kasvu taga kõige suurem osa lihatoodetel.

"Õnneks on sealiha püsinud Euroopas soodsa hinnaga. Importliha on hästi palju sisse tulnud. Väga palju on kallinenud veiseliha, aga seda ostab Eesti inimene vähem. Inimeste toidukorvi on rohkem nihkunud kana- ja sealiha," lausus ta.

Veiseliha kilo maksis mullu novembris keskmiselt 11,36, nüüd aga 15,91 eurot. Seakarbonaadi kilohind on kerkinud 6,96 euro juurest 8,33 euroni kilogrammi eest.

Lisaks piimale, mille kilepakendis liiter maksis aasta eest 54 senti ja nüüd 85 senti, on tõusnud ka keefiri hind: eelmise aasta novembris maksis see 67 senti liiter, nüüd aga tuleb sama suure koguse eest tasuda 89 senti. Ka kodujuustukilo maksab aastataguse 4,38 euro asemel 5,42 eurot.

Lastega pered, kus süüakse rohkem jogurteid, tunnetavad Josingu sõnul ka niisuguste toodete kallinemist.

Ta märkis, et konjunktuuriinstituut on hindade analüüsiga tegelenud 30 aastat ja niisugust pilti nagu praegu pole ta varem näinud - ühe nädalaga võib sama asi kaupluses 50 protsendi võrra kallineda ja hinnavahed poodides on suhteliselt suured.

"Sama õli müüakse ühes poes kuue, teises kolme euroga. Tegelikult on jaeturg täiesti pea peale pööratud. Muidugi on toidu hinnad tõusnud aastaid - kui 1992. aastal alustasime, maksis nädala miinimumkorv 10 eurot ja nüüd maksab see 100 eurot. Aga sellist pilti, et hind tõuseb tundide ja päevadega, ei ole minu silmad varem näinud," nentis ta.

Suure hinnatõusu on teinud ka köögiviljad. Kasvanud on nii kartuli, kapsa kui ka porgandi hind, näiteks tomat maksis aasta eest 2,02, tänavu novembris aga 3,04 eurot kilo. Ka mugulsibula kilohind on kerkinud 52 sendilt 75 sendini.

Hoolimata märkimisväärsest kasvuprotsendist on köögiviljade hind Josingu sõnul siiski tarbijatele suhteliselt soodsaks jäänud.

Konjunktuuriinstituudi hinnainfo ei sisalda teavet selle kohta, kui palju iga kaup eri poekettides maksab. Josing rääkis, et oli aeg, mil nad hakkasid tegema kaupluste võrdlust, võttes täpselt sama kauba, näiteks Rakvere viinerid ja mingi konkreetse sepiku ning vaatlesid selle hinda eri poodides.

"Juhtus selline nali, et me ei jõudnud endam sortimendiga järje peale - kui ilmus info, et Prismas oli viiner odavam, oli järgmisel korral kõigis kauplustes viiner sama hinnaga. Ega kellelegi ei meeldi ärihuvi mõttes, kui näpuga näidatakse," selgitas ta, miks otsustati avaldada keskmisi hindu, aga mitte enam maksumust konkreetsete kaupluste lõikes.

Ka leib ja sai rändavad korvi palju suurema rahasumma eest kui veel mullu novembris.

Toona maksis leivakilo keskmiselt 2,01 eurot, nüüd aga 2,6 eurot. Saia hinnatõus on olnud veelgi suurem: 1,81 eurolt 2,51 euroni. Ka pudrusõbra kulutused suurenesid: kaerahelbekilo maksab 2,28 eurot, kuid aasta tagasi oli selle hind 1,44 eurot.

Poodide kogemus näitab, et kiire hinnatõus on pannud inimesed rohkem sooduspakkumisi jälgima ja korvi pannakse väga palju just kampaaniatooteid. Konjunktuuriinstituudi ostukorv sisaldab aga eri tootjate, tavaliselt kolme-nelja tootja ühesuguse kvaliteediga kaupa. Näiteks või keskmise hinna arvutamiseks võetakse arvesse nii soodushinnaga kui tavapäraseid tooteid.

Ostukorvi koostab instituut kõigi suurte kettide hindade põhjal ning nende hinnavaatlejad tegutsevad üle Eesti.

Toidu hind ei tõuse ajas kogu aeg. Josing tõi näite, et eelmise suure majanduskriisi ajal aastatel 2008-2009 toidukulu kohati ka odavnes.

Enamasti sõltuvad Eesti hinnad tootjahindadest, näiteks sellest, mis maksavad tootjatel kartulid või teravili. Samuti mõjutavad siinseid hindu maailmaturu hinnad, näiteks kui kohv või suhkur läheb maailmaturul kallimaks, on Eesti sellega kaasa läinud.

"Alati on olnud selle taga mingi loogika konkreetse kaubagrupi osas, aga et hinnatõus on totaalne, pole ühtki kaupa, mis odavneks, sellist asja ei ole varem näinud," tõdes Josing. "Euroopas on sama pilt, ehkki hinnatõusud on väiksemad."

Kala hind on siiski tänavuse ja mulluse novembri võrdluses allapoole tulnud: jahutatud forell maksis mullu 9,19 ja nüüd 8,75 eurot, samas on selle hind käinud tänavu ka üle 15 euro ja olnud kuude kaupa üle 10 euro.

Praeguseks on Josingu hinnangul toidukaupade hinnatõus veidi pidurdunud ja kõige kiirem kasv on möödas, kuid ebakindlus jätkub.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: