Konjunktuuriinstituudi hinnaülevaade, mida instituut igal kuul värskete hindadega täiendab, näitab, et detsembris jätkus kiire hinnatõus.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütles ERR-ile, et kuu ostukorv oli detsembris võrreldes aastatagusega umbes 30 protsenti kallim.

Aastaga tegi suurima tõusu suhkru hind: kui 2021. aasta detsembris maksis suhkrukilo 64 senti, siis mullu detsembris 1,33 eurot. Hind kerkis sammhaaval ülespoole kogu aasta vältel ning ka novembris sai suhkrut veel kuus senti odavama kilohinnaga kui aasta viimasel kuul.

Tunduvalt tõusis nisujahu hind, aastaga üle 64 protsendi võrra ning ka pagaritoodete eest tuleb välja käia märksa enam: leivakilo hind tõusis 33 protsendi ja saiakilo 42 protsendi võrra.

Eestlaste jõululaual on lihatoodetel tähtis roll, kuid viimatistel pühadel oli nende soetamine kulukam kui aasta eest. Raketina sööstis ülespoole kohaliku broileri hind, mis kerkis 43 protsendi võrra, ning importbroiler maksis lausa üle 60 protsendi rohkem. 29 protsenti kallines ka seakarbonaad.

Ka viinerikilo oli 38 protsenti kallim kui 2021. aasta detsembris. Tõusis ka keeduvorsti ja hakkliha hind. 

Kõige suurem tõusja oli lihatoodetest jätkuvalt kondita veiseliha, mille kilohind kerkis tunamulluse 11,25 euro juurest lõppenud aasta detsembriks 17,11 euroni.

Kuuvõrdluses tuli ette ka hinnalangusi: detsembris sai novembrist veidi odavamalt osta kondita sealiha, searibi, suitsukarbonaadi ja hakkliha.

Hinnatõusust ei jäänud puutumata ka kalatooted. Nii jahutatud forell kui lõhe maksid aasta lõpuks pea 45 protsenti mullusest enam. Seega sai üle-eelmise aasta detsembris forellikilo kauplustest kätte 7 euro ja 91 sendiga, kuid äsjasel jõululaual kulus selleks juba 11 eurot ja 46 senti. Seejuures hüppas jahutatud forelli hind ülespoole ka kuises võrdluses, nimelt maksis see veel novembris 8,75 eurot kilogrammist.

Samas on kala hind aasta vältel teinud läbi suuri kõikumisi ning suvisel tipphetkel ulatus forellikilo hind ka 15,46 euroni.

Piimatoodete hind pürgis möödunud aastal tootjate rõõmuks ja ostjate meelehärmiks samuti kõrguste poole. Tavaline kilepiim maksis 56 protsenti enam kui 2021. aasta lõpus ning üle 50 protsendi rohkem tuli maksta ka hapukoore eest.

Väikepakis müüdav üle 80-protsendilise rasvasisaldusega võipakk maksis poelettidel 32 protsenti aastatagusest rohkem ja juustukilo hind kerkis 36 protsenti.

Ainus piimatoode, mille hinnatõus jäi alla 30 protsendi, oli kodujuust, mis maksis lõppenud detsembris "kõigest" 29 protsenti rohkem kui aasta varem.

Ainus kaubagrupp, mille puhul on aastavõrdluses näha mõningaid hinnalangusi, on kartul ja köögivili, ehkki langusprotsendid ei ole suured. Kartuli hind tõusis aasta lõikes ligi 12 protsenti, kuid langes detsembris novembri hinnast kaks protsenti allapoole.

Kapsa hind tõusis aastaga 35 protsenti, ent oli detsembris eelnenud kuust viis protsenti väiksem.

Aasta ainus märgatav hinnalangus tabas kurki. Eesti kurgi kilo maksis 2021. aasta detsembris 4,72 eurot ning mullu detsembris 3,84 eurot ehk ligi 19 protsenti vähem kui aasta eest.

Pisut langes kohaliku kurgi kilohind ka novembrist detsembrini, importkurgi sai aga võrreldes novembriga kätte kuus protsenti odavamalt.

Võrreldes novembriga oli detsembris odavam ka tomatikilo: 3,04 euro juurest langes see 2,40 euroni ning selle köögivilja aastane hinnatõus oli erandlikult pea olematu ehk 0,4 protsenti.

Õunad läksid aga kallimaks: Eesti päritolu õunte kilohind kerkis aastaga üle 40 protsendi, importõunte oma aga 14 protsenti.