Ajal, kui muu maailm on taandanud koroona üheks – küll üsna ohtlikuks – nakkushaiguseks teiste hulgas ning loobub viimaseistki piiranguist, ajas Hiina järjekindlalt nullkoroonapoliitikat ehk üritas rangete piirangute abil viirust riigist täielikult välja suretada.

Viirus ei kadunud kuhugi, küll aga tõid piirangud kaasa viimase 30 aasta suurimad väljaastumised muidu väga riigitruude hiinlaste hulgas.

Nüüd on Hiina rahva survel piiranguid leevendanud. Kehtivad piirangud on aga endiselt sellised, et Eestis kehtinud kõige rangemad piirangud tunduvad nendega võrreldes täieliku vabadusena.

"Seda on liiga palju. Meie kahjum on viimasel kolmel aastal olnud väga suur, sest kliente lihtsalt pole. Pärast praegust piirangute leevendamist oleme aga endiselt mures, ega julge uksi lahti teha. Restoranisektor pole taastunud, inimesi on ikka liikvel väga vähe. Vaatame paar päeva veel ja siis otsustame," rääkis Pekingis tegutseva restorani omanik Hu.

Pekingi elanike meelest on valitsus jäik ja dogmaatiline.

"Poliitika peab muutuma vastavalt olukorrale. Suured majandusharud nõuavad avanemist, seega tuleb valitsusel ühiskonda mõnevõrragi taasavada. Pealegi, vastavalt muutustele viiruse ohtlikkuses ja nakkavuses pole tegelikult enam vaja
kohustuslikke viiruseproove ja "dünaamiline nullkoroonapoliitika" on enamasti võimatu ülesanne. See on nagu gripp, testi palju tahad, gripp ei kao kuhugi," kommenteeris Pekingi elanik Quian.

Et Hiina president Xi Jinping on võitlust koroonaga harjunud esitama oma eduloona, pole põhjust loota, et Hiina piiranguist täielikult loobuks.

Poliitikavaatlejate hinnangul muutuvad piirangud peagi aga täiesti formaalseks ning nende rikkumistele hakataksegi Hiina kuulsast seadusekuulekusest hoolimata lihtsalt läbi sõrmede vaatama.