Neljapäevane Euroopa Ülemkogu lõppes mõnevõrra imelikus meeleolus. Riigijuhid arutasid ja otsustasid justkui palju, aga suuri võite raporteerida ei ole. Belgia peaminister Alexander de Croo nimetas seda lihtsalt igavaks.

Kokkuleppele jõuti näiteks Ukrainale 18 miljardi euro andmises järgmisel aastal ja üheksandas Venemaa-vastases sanktsioonipaketis. Selles on peaaegu 200 isikut, sellega keelatakse investeeringud Venemaa kaevandustööstusesse ning sinna ei saa enam eksportida teatud droonide osi.

Samuti räägiti Euroopa lõunanaabrusest ehk Põhja-Aafrikast ning otsustati, et veebruaris korraldatakse erakorraline rändeteemaline ülemkogu.

Ent Euroopa konkurentsivõime parandamise küsimustes visati pall jälle edasi Euroopa Komisjoni ja energeetikaministrite kätte. Esiteks nenditi, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on läinud võitluseks mitte innovatsiooni, aga riigiabi andmise üle.

Peaminister Kaja Kallase sõnul anti pingete maandamise ülesanne Euroopa Komisjonile: "Komisjon sai ülesande ameeriklastega läbi rääkida. Ameeriklaste inflatsiooni vähendamise seadus oli ikkagi mõeldud eelkõige hiinlastele, aga Euroopa saab sellega korralikult pihta."

Teises konkurentsivõime küsimuses ehk energiahindades ja konkreetsemalt gaasihinnalaes kokkulepet ei tulnud. See lükati taas energiaministritele esmaspäevaks.

Kallas võrdles gaasi hinnalae teemat tuntud filmiga "Lõputu küünlapäev", kus ühte ja sama päeva elab inimene uuesti ja uuesti, kuni ta teeb kõik õigesti. "Tundus, et me oleme ka selles tsüklis, kus me lõputu küünlapäeva ringis oleme, kuni me saame asjad korda. Praegu pandi konkreetne suunis energiaministritele 19. detsembril saada kokkuleppele," rääkis ta ERR-ile.

See kõik oli ju ette teada, miks seda oli vaja üldse läbi teha? "Hea küsimus. Kõik said oma mured välja öelda ja hirmud välja öelda, et justkui me leppisime kokku, aga pärast hakati seda kokkulepet erinevalt tõlgendama. Ja tulla siis kokku ning kõik kinnitavad, et me oleme siiski ühel leheküljel ning need murekohad on endiselt olemas, mis puudutavad varustuskindlust," vastas Kallas.

"Teiselt poolt on murekohad sellega, et gaasil on väga suur sisendihind ja jälle, kui seome selle Euroopa konkurentsivõimega, siis see on ju praegu peamiselt energiast tulenev, miks Euroopa konkurentsivõime on väiksem kui näiteks Ameerika Ühendriikide oma," lisas Kallas.