Euroopa Liidu sanktsioonide alt võeti neljapäevase kokkuleppe kohaselt välja Vene väetisemagnaat Andrei Melnišenko ja tema abikaasa Aleksandra, väetiseärimehed Andrei Gurjev ja Vjašeslav Moše Kantor, kemikaaliärimees Dmitrõ Mazepin ja Vene põllumajandusvaldkonna miljardär Vadim Moskoviš.

Kõik eelnimetatud isikud ja nende varad lisati varem Euroopa Liidu sanktsioonide alla, kuna nad toetasid Venemaa sõda Ukraina vastu.

Kantor on varem olnud Euroopa juudikongressi juht. Organisatsioon tegutseb mittetulundusühinguna Brüsselis.

Euobserver toob esile, et neljapäevase kokkuleppe kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikidel õigus konkreetsete Vene oligarhide raha külmutamine peatada, kui see on hädavajalik toidusaadetiste ja väetise tarneteks, eelkõige Aafrikasse.

Euroopa Liidu liikmesriigid, kes sedasi soovivad talitleda, peavad selle osas konsulteerima Euroopa Komisjoniga.

Kuigi kuus Vene ärimeest oleksid sellise poliitikameetme kasusaajad ei mainita nende nimesid otseselt Euroopa Liidu väetise sanktsioonidest vabastamise nimekirjas, nagu oli algses ettepanekus.

Varem ähvardasid Leedu ja Poola blokeerida kogu Euroopa Liidu üheksanda sanktsioonide paketi, kui väetiseoligarhide varad oleks kogu Euroopa Liidus külmutamisest vabastatud.

Bloombergi teatel jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid neljapäeva õhtul sanktsioonide sisus kokkuleppele.

Väetiseäri sanktsioone taheti leevendada üleilmse toidupuuduse hirmus

Euroopa Liidu suuremad liikmesriigid eesotsas Prantsusmaa, Saksamaa ja Hollandiga on soovinud Vene väetise sanktsioone leevendada üleilmse toidujulgeoleku tagamise eesmärgil. Neid kolme riiki toetasid ka Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania.

Ühe Euobserveriga suhelnud diplomaadi kinnitusel ei saa lubada, et Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu tekiksid maailmas näljahädad ja toidupuudused. Sama väitis Financial Timesile sanktsioonide arutelu keskmes olnud Vene oligarh Dmitrõ Mazepin, kelle sõnul ei võta keegi nende makseid vastu, isegi kui tegu on humanitaareesmärgil tarnega Aafrikasse.

Leedu ja Poola on varem hoiatanud, et sanktsioonide leevendamine nõrgendaks nende mõju ja eesmärki. Leedu on rõhutanud, et Vene väetis moodustas maailmaturu väetisenõudlusest 2021. aastal ainult 6,5 protsenti ning seega pole Venemaa väetis maailmaturu jaoks süsteemselt hädavajalik.

Kuigi Poola ja Leedu ühes teiste Balti riikidega olid Vene väetise sanktsioonide leevendamise vastu, siis suudeti neljapäeval siiski kehtestada uued sanktsioonid Vene pangandusele, kaevandus- ja meediasektorile ja topeltkasutusega tehnoloogiale (mida võib kasutada nii tsiviileesmärgil kui ka sõjaliselt). Samuti lisati sanktsioonide alla üle 200 isiku.

Ungari ähvardas viimasel hetkel vetoga ning Belgia kaitseb oma teemandiäri

Euobserveri allikate kinnitusel oli lisaks väetisesanktsioonide vaidlusele uue sanktsioonide paketi vastuvõtmise viimase hetke takistuseks Ungari, kes soovis kolme Vene valitsuse ministri eemaldamist sanktsioonide nimekirjast. Ungari tegi ettepaneku võtta sanktsioonide alt välja Vene energia-, tervise- ja spordiministrid. Ühe Euroopa Liidu diplomaadi sõnul tegi Ungari seda ähvardades viimasel hetkel vetoga. 

"See saadab [Venemaa presidendile Vladimir] Putinile signaali, et isegi kui sa oled mustas nimekirjas, siis me suudame ikkagi sind päästa," rõhutas nimetuks jäänud Euroopa Liidu diplomaat.

Euobserver tõi esile, et peale Ungari on enda riigi huvides tegutsenud ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Näiteks Belgia on veennud Euroopa Liitu, et Vene teemandid jääks Euroopa Liidu sanktsioonide alt välja, vastasel juhul oleksid tuhanded Antwerpeni teemandiäri töökohad ohus.