Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas teisipäeval uue seadluse (указ), mille kohaselt keelatakse nafta tarned riikidele ja isikutele, kes järgivad lääneriikide kehtestatud nafta hinna lage. Seadlus jõustub 2023. aasta 1. veebruarist ja kestab kuni 1. juulini samal aastal.

Maailma suurimaid majandusi ühendav G7 riikide ühendus, Euroopa Liit ja Austraalia leppisid sel kuul kokku Vene nafta hinna laes, mille kohaselt ei tohi Venemaa müüa oma naftat kallimalt kui 60 dollarit naftabarreli kohta.

Venemaa toornafta hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu ning selle töötamise eelduseks on asjaolu, et enamus maailma naftatankereid kindlustavatest ettevõtetest tegutsevad lääneriikides.

Hinnalae kohaselt ei tohi ettevõtted osutada teenuseid laevadele, mis tarnivad Vene naftat, mida müüakse hinnalaest kallimalt.

Hinnalae raames tahavad lääneriigid, et Venemaa jätkaks nafta tarnimist maailmaturule. Seetõttu ei kehtestanud lääs madalamat ülempiiri.

Alates 5. detsembrist hakkab kehtima ka Euroopa Liidu sanktsioon, mis keelab Venemaa toornafta meritsi impordi Euroopasse, kehtestades erandi ainult torujuhtmete kaudu imporditavale naftale. Nafta hinnalae seadmise puhul on tegemist sellele sanktsioonile täiendava meetmega, mitte ei asenda seda.

Vene presidendi seadluses sisaldus säte, mille kohaselt Venemaa president võib eriotsuse alusel naftat tarnida ka hinnalae järgi. Venemaa on varem väitnud, et hinnalagi nõudlust Vene nafta järele ei vahenda. Eesti Õliühingu juht pidas samuti hinnalae mõju minimaalseks.

Ka Eesti Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik on hinnanud, et 60-dollariline hinnalagi ei avalda mõju Venemaa võimekusele pidada sõda Ukraina vastu.