Galerii: kaitsevägi näitas Tapal mitmikraketiheitjat HIMARS

{{1673009400000 | amCalendar}}

Reedel demonstreeris kaitsevägi Tapa sõjaväelinnakus järgmisel aastal kaitseväe relvastusse jõudva Ameerika Ühendriikide mitmikraketiheitja HIMARS võimekust.

Eesti enda HIMARS kaudtulesüsteem jõuab Eestisse lähiaastatel, aga juba praegu on ameeriklased oma HIMARS üksuse Eestisse lähetanud, et NATO idatiiba tugevdada, teatas kaitseväe peastaap.

"HIMARS-i peatne kasutuselevõtt tähendab Eesti kaitsehoiakus olulist tulevõime suurenemist ja annab strateegilise efekti," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Praegune HIMARS-süsteemi Eestisse toomine suurendab Heremi kinnitusel märkimisväärselt Eesti tulejõudu ja võimaldab Eesti kaitseväel harjutada HIMARS-i kasutamist siin.

"Eesti kaitsmist on kõige parem harjutada Eestis. Ja meie, kaitseväe jaoks on äärmiselt oluline, et meie võtmeliitlased Ameerika Ühendriikide üksuste näol tunneksid siinset maastikku ja meie üksused üksteise protseduure selleks, et olla vajadusel valmis kiirelt reageerima," ütles Herem.

Esimesed lahinglaskmised toimuvad Kevadtormi raames.

"Praegu on üks patarei 14. välisuurtükiväe 1. pataljonist siin Eestis. Nad on siin koostöövõimekuse harjutamiseks Eesti maaväega," ütles USA Euroopa ja Aafrika vägede 56. suurtükiväejuhatuse ülem Stephen Maranian "Aktuaalsele kaamerale"

Ühes patareis on kuus relva. Mobiilne raketisüsteem kasutab niinimetatud juhitavaid rakette, mille laskeulatus on 70 kilomeetrit, ja taktikalisi rakette, mis lendavad 300 kilomeetri kaugusele. Üks küsimus ongi see, millist laskemoona ameeriklased Balti riikides kasutavad?

"Need relvad võivad tulistada kuni 300 kilomeetri kaugusele. Eestis paiknevatel HIMARS süsteemidel on olemas selline võimekus," ütles 1. jalaväediviisi suurtükiväe üksuse ülem kolonel Richard J. Ikena.

"See üksus, mis täna on siin - sellel on ligipääs igasugusel laskemoonale, mis Ameerika relvasüsteemi jaoks ette nähtud on," sõnas Herem.

Kevadel õpivad Eesti suurtükiväelased HIMARS-i tundma, sest Eestisse hangitavad sama süsteemi relvad saabuvad 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses.

"Meeskonnad on ameeriklastega koos - on alguses töövarjuks ja hiljem siis proovivad ka ise kätt külge panna," rääkis kaitseväe peastaabi võimeloome jaoskonna ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Valitakse välja tulepositsioonid üle Eesti, hõivatakse need, teostatakse ülesanne ja siis liigutakse järgmisse kohta.

"Me saame staapide tasemel õppida, kuidas leitakse, määratakse selliste süsteemide sihtmärke ja kuidas need lõpuks ka hävitatakse. Ja me saame teha seda koostöös nii brittide, ameeriklaste, teiste liitlastega kui ka Läti ja Leeduga," ütles Herem.

Möödunud aasta detsembris allkirjastas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Ameerika Ühendriikide kaitsekoostööagentuuriga DSCA lepingu mitmikraketisüsteemide HIMARS hankimiseks.

Relvasüsteemi tootjaks on Lockheed Martin ning lepingu kogumaksumus on üle 200 miljoni dollari.

Mitmikraketiheitja HIMARS relvahanke projekt on Eesti läbi aegade suurim. Selle raames hangib Eesti kuus mitmikraketisüsteemi HIMARS ning lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendusi. Paketis on erineva efektiga raketid, mille laskeulatus on 70-st kuni 300 kilomeetrini. Lisaks Eestile hangib endale mitmikraketisüsteemi HIMARS endale ka Läti ning Leedu.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: