"Esimese stuudio" majandusdebati keskmes oli ettevõtete toetamine ja tööpuudus

"Esimeses stuudios" suur majandusdebatt Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

"Esimese stuudio" majandusdebatis vaidlesid parlamendierakondade poliitikud ettevõtete toetamise ja tööpuudusele reageerimise teemadel.

Taavi Aasa (KE) sõnul näitab viimase aja tööpuuduse kasv, et valitsus oleks pidanud juba ammu hakkama ettevõtlust toetama.

Jürgen Ligi (RE) sõnul peab ettevõtlus üleval riiki, mitte vastupidi ning kriisiolukordades nagu pandeemia, on ettevõtete toetamine loomulik, kuid ettevõtted peavad olukorraga kohanema. Ligi sõnul pole ettevõtetele energiatoetuste maksmine mõistlik, kuna energia märgatavat odavnemist pole oodata.

"See, et energiat subsideeritakse, tema tarbimist soodustatakse, tähendab veel suuremat defitsiiti ja veel suuremat hinnasurvet. Selles mõttes on see võidujooks ka rahvusvaheliselt läinud võssa," ütles Ligi.

Ettevõtlusministri Kristjan Järvani (I) sõnul ettevõtted, kes suudavad täna võtta riske ja teha investeeringuid, domineerivad majandust järgmised kümme aastat.

Siim Pohlaku (EKRE) sõnul ei lähe Eesti ettevõtjatel energiakriisi hästi ning Tallinnast väljas on keskmine Eesti ettevõtja hädas. "Reaalselt ettevõtted on hädas, koondavad. Kohvikutest kuni mööblitootmisteni ettevõtted sulgevad uksi," rääkis ta.

Töötus on kasvuteel

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni (SDE) sõnul hoiab valitsus pilku peal töötuse muutustel. "Hetkel on ta tõusnud üle maagilise 8 protsendi piiri. Kui ta natuke veel tõuseb, oleme selles faasis, kus uue seaduse alusel peame pikendama töötuskindlustuse perioodi, et inimestel oleks aega endale tööd otsida," ütles ta.

Peterson märkis, et on strateegilised valdkonnad, kus riik ei saa ettevõtete probleemide osas alla anda, näiteks toidutööstus. "See on meie arvates täiesti kriitiline teema ja siin ütlen, et Kredexid ja muud trikid on ajaloos tõestanud, et ei jõua reaalselt ettevõteteni," rääkis ta.

Ligi sõnul peaks ettevõtteid toetades keskenduma investeeringutele, energiapöördele ja -säästule. "Keegi ei arva, et ettevõtted on heas olukorras, aga olukord on halb eelkõige nõudluse vähenemise tõttu. See tähendab, et ostujõud on vähenenud. See ei ole selle pärast, et elekter või gaas on kallis, nende hind on langenud isegi," ütles ta.

Töötuse numbreid vaadates tuleb jälgida ka seda, milline on seal põgenike osakaal, ütles Ligi. "Toetamise fookus peaks olema investeerimisel, energiapöördel, innovatsioonil, aga mitte energia subsideerimisel. See ei ole pikaajaline lahendus," sõnas ta.

Järvani sõnul on oluline küsida, kust tuleb toetusteks kasutatav raha.

Pohlaku sõnul on inflatsiooni lahendamise peamine küsimus energiahindade kontrolli alla saamine.

"Tegelik olukord, mis veel ei peegeldu töötuse kasvus, on see, et ettevõtted lähevad osalisele tööajale. See töötuse statistikas üldse ei kajastu," ütles Aas.

Majanduslangus muudab majanduse struktuuri

Järvani hinnangul on küsimus, kuidas püsida konkurentsis. "Ettevõtteid tuleb ja läheb alati. Kui käin ettevõtetes ja räägin küsimustest, kuidas kodukontoritest rohkem välisinvesteeringuid Eestisse meelitada, siis nad ütlevad, et põhiargument on tänaseks läinud ja selleks on madalad palgad. Minu vastus neile on, et valitsus ei tee midagi selleks, et palku all hoida. Kahtlemata selles olukorras, kus meil tegelikult on tööjõupuudus, tuleb konkureerida ettevõtetega, mis suudavad suuremaid palku maksta, läbi selle kasvatada Eesti majandust. Paraku on ettevõtlus suures konkurentsis täna ja see on Eesti riigile ainult hea," rääkis Järvan.

Ligi märkis, et puidutööstus on strateegiliselt oluline, aga puidu hind on väga kõrgel. "Puidutööstus ongi võib-olla praegu üks kõige suurem kannataja. Regionaalselt on väga ränk olukord selle koha peal," rääkis ta.

Ligi sõnul tekib palgakasvust inflatsioonispiraal ja hinnakasv ei saa pidurdada kui palgad tõusu jätkavad.

Pohlak ütles, et majanduse struktuurimuutused peaksid toimuma loomulikult, mitte seetõttu, et riik osa ettevõtteid energiakriisis ei toeta. "See on täiesti ebaõiglane Eesti ettevõtjate suhtes ja meil on vaja ära lahendada elektrihindade küsimus," sõnas ta.

Järvani sõnul on kõige hullem olukord transiidisektoris, kus on maht enam kui kümme korda vähenenud. "Mis me siis teeme - kas me hoiame palgal inimesi, kellelt tegelikult tellimust pole, tööd ei ole, või aitame neil liikuda teistesse kohtadesse, kus meil täna on tööjõupuudus – ettevõtted tahaksid kasvada, aga neil pole tööjõudu võtta."

Peterson märkis, et kuni viimase ajani oli nii tööandjate kui ka ametiühingute peamiseks mureks töötajate puudus. "Milles on iva – tegelikult oskusi ei jätku. Tegelikult järgmiseks hüppeks ennekõike sisestada seda, et inimesed oleksid nutikamad, me saaksime keerulisemate masinatega keerulisemaid tooteid. See on see, mida majandus küsib ja see, et praegu on korraks halvasti ei tähenda, et me ülehomme või kevadel ei ole täpselt samas seisus."

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Esimene stuudio", saatejuhid Mirko Ojakivi ja Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: