Saksa ajaloolane: üleskutse rahuläbirääkimistele Venemaaga näitab täielikku teadmatust

Saksamaa üks hinnatumaid Ida-Euroopale pühendunud ajaloolasi Karl Schlögel on kriitiline Saksa intellektuaalide suhtes, kes soovitavad Ukrainal alustada läbirääkimisi Venemaaga, on vastu raskerelvade andmisele Ukrainale ja hirmutavad tuumasõja ohuga. Ajaloolase sõnul töötab see kõik Putini eesmärkide kasuks.
74-aastane nimekas ajaloolane, kes on oma teadustöös käsitlenud näiteks stalinistlikku terrorit, andis pikema intervjuu ajalehele Tagesspiegel, kus rääkis osade Saksa intellektuaalide toetusest Venemaa sõjale Ukraina vastu, nende tegelikkuse eitamisest ja lääne rollist.
"Minu jaoks oli (24. veebruaril 2022, kui sõda puhkes - toim) kõige hullem jõuetus: pidin vaatama, kuidas Euroopa riiki tungitakse. Kuid nüüd on näha lootusekiired - oleme näinud ukrainlaste uskumatult tugevat vastupanu ja samas ülekaalukat solidaarsust Ukraina toetamisele," sõnas Schlögel.
Schlögel ütles, et kuna tunneb Ukraina riiki ja ajalugu rohkem kui enamik sakslasi, tal on seal ka isiklikke sidemeid, siis on ta võtnud omale kohustuse valgustada Saksa avalikkust Ukrainas toimuva tagamaadest - mis riik Ukraina on, miks see sõda tekkis ja miks Saksamaa ja lääs laiemalt ei saa kõrvaltvaatajaks jääda.
Saksa intellektuaalide seas on ka neid, kes on Ukraina relvatarnete vastu ja nõuavad viivitamatuid läbirääkimisi Venemaaga. Schlögel ütles, et sellised avaldused on masendavad ja hirmutavad, sest selliste arvajate seas on ka inimesi, keda ta nende varasemate tööde eest austab.
"Aga nad pole kunagi Ida-Euroopaga suhelnud, kuid võtavad voli ukrainlastele nõu anda. Selles on midagi õpetajalikku ja arrogantset. Samas on Saksa intellektuaalide seas lõhe. Osa põgeneb eilsesse maailma ega taha sellest lahkuda. Nad manavad esile eelmiste aastate leebe (Venemaa) poliitika ja klammerduvad oma kokkuvarisenud kogemuste külge. Nad keelduvad tunnistamast uut reaalsust. Ka üleskutsed ukrainlastele asuda läbirääkimistele Venemaaga on seotud täieliku teadmatusega, mis seal tegelikult toimub."
Näiteks Saksa kriminaalõiguse ja õigusfilosoofia professor Reinhard Merkel rääkis hiljuti Ukraina kohustusest alustada rahuläbirääkimisi Venemaaga. Merkel on varem rääkinud Krimmi kohta, et see eraldus Ukrainast, mitte ei annekteeritud Venemaa poolt. Schlögel ütles, et Merkeli avaldused näitavad, et ta ei tea Ukrainast ilmselgelt mitte midagi. Või on lihtsalt Putini hääletoru Saksamaal.
"Ta väidab, et olukord Krimmis on praeguseks rahunenud. Sellel mehel pole tegelikult aimugi, mis Krimmis juhtus – seal toimus rahvastikuvahetus, seal praegugi elavaid ukrainlasi rõhutakse. Kõik need, kes väidavad, et Krimm on nüüd Venemaa territoorium, legitimeerivad rahvusvahelise õiguse rikkumist. Reinhard Merkel lõpetab ennekuulmatu teesiga, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine võrdub rünnakuga Venemaa vastu. See on ohvri ja kurjategija suhte pea peale pööramine. Me ei saa lasta sellel, kes sõja valla päästis, määratleda, mis on õige. Selles suhtes on see advokaat lihtsalt Putini hääletoru."
Schlögel tunnistas, et Merkeli argumendid esindavad teatud mõttevoolu Saksa intellektuaalide seas, kuid selline kasuistika varjab iseenda moraalset pankrotti ja töötab Putini kasuks, kes loodab Euroopa ühtsuse lagunemisele aja jooksul.
Küsimusele, mis on ukrainlaste uskumatult tugeva vastupanu taga, vastas Schlögel, et ukrainlased seisavad iga päev surmaga silmitsi.
"Ukrainlaste vastus on, et nad ei paindu vägivalla ees. Ja iga päev sõjas on tõestanud, et neil on õigus. Ka Ukraina ühiskond on valdavalt väga ühtne ja sellist rahvuslikku ühtekuuluvustunnet on Saksamaal paljudel raske mõista. See on üks Saksa intellektuaalide probleeme, kes näevad end endiselt rahvusjärgsesse maailma saabunutena. Nad peavad Ukraina enesekehtestamist rahvana iganenuks või isegi reaktsiooniliseks."
Schlögeli sõnul saab Venemaaga läbirääkimiste tingimus olla ainult see, et Vene väed peavad Ukrainast täielikult lahkuma. Samas annab Venemaa ise iga päev Ukrainat rakettidega pommitades mõista, et nende läbirääkimiste tingimus on ainult Ukraina alistumine. See näitab Schlögeli sõnul, et mingit tegelikku soovi Venemaal rahuläbirääkimisi pidada pole.
Kuid mida see tähendaks Venemaa praegusele juhtkonnale, kui Venemaa kaotaks okupeeritud alad, võib-olla isegi Krimmi?
"Ma ei kujuta ette, et praegune Venemaa juhtkond selle üle elaks. Putin on oma hullumeelsuses kuulutanud "Vene maailma" laienemise oma ajalooliseks missiooniks osana vastasseisust lääne tsivilisatsiooniga. Aga mis Venemaal edasi saab, seda ei oska keegi praegu öelda. Kuid mitte miski ei viita sellele, et toetus sellele sõjale Venemaal niipea kokku variseb."
Schlögeli sõnul vaatas ta hiljuti Vene riigimeediast Moskva uusaastapidustusi ning tal tekkis tunne, et alatusel ja labasusel pole enam mingeid piire.
"See oli glamuurne pidu, kus kõlisesid šampanjaklaasid, kuid kõned ja toostid olid kohutavad. Ukrainas kohutavaid kuritegusid toime pannud sõdurid istusid kunstnike ja näitlejate kõrval. Need meelelahutustegelased toetavad sõda Ukrainas kogu südamest. Ajalooliselt mäletame sarnaseid pilte natsionaalsotsialismi käsitlevatest dokumentaalfilmidest," võrdles ajaloolane.
Schlögel ütles, et ta ei karda rääkida Vene fašismist, sest seda võrdlust kasutavad ukrainlased võrdlevad tänase Venemaa vägivalda vanemate ja vanavanemate kogemusega Saksa okupatsiooni ajal.
"Kuid termini fašism liigkasutamine devalveerib selle teravust, mida tahetakse sellega tähistada. Sellest on saanud üldmõiste, mis kirjeldab kõige kurjemat, mida ette kujutatakse. See ei aita meil kirjeldada ega mõista selle uue türannia vormi eripära. Ma ei oska sellele hetkel paremat terminit välja mõelda kui putinism. Putinism on vägivallakord. Putinismis on segi korruptsioon ja kleptokraatia. President on politseiriigiks muutunud süsteemi eesotsas. Riigi institutsioonid on pseudodemokraatlikud. Kui kasutada siin mõistet fašism, siis kaob selle taha tänapäeva Venemaa türannia nõukogude-stalinistlik DNA. See hõlmab opositsioonitegelaste sihipärast tapmist, vanglates ja laagrites taas igapäevaseks muutunud vägivalda, kuritegude karistamatust. Omavoli, mis on praegu nähtav sõja mobilisatsioonis, vandenõu müütides, "rahvavaenlaste" paljastamises. Samuti peaksime analüüsima putinismi kui kultuurivormi, kui stiili."
Schlögel lisas, et kuniks Putini režiimi kultuurilist hegemooniat ei murta, kuniks ühiskond järgib Putini pettekujutlust ja jagab neid impeeriumi ideid, siis ka toetus praegusele režiimile ei vähene.
"Medalite jagamine Butša-sarnaste veresaunade eest vastutavatele isikutele, igaõhtused vihasaated Vene televisioonis kirjeldamatu sõnavaraga ja häbematusega. Putini pressiesindaja Dmitri Peskov on sellise valetamise selgeim kehastus. Inimene, kes niimoodi räägib, ei järgi enam mingeid reegleid. See hõlmab ka kuritegeliku maailma keelekasutust jne. Ka Lavrov näitas G20 tippkohtumisel Balil, et peab seda kogunemist täiesti ebaoluliseks. Ta lihtsalt ei ilmunud kohale ja istus selle asemel Bermuda pükstes oma hotelli rõdul. See on demonstratsioon: tsiviliseeritud suhtluse väljakujunenud reeglite hävitamisest."
Alates 24. veebruarist on Venemaal repressioonid massiliselt intensiivistunud. Samas tänavatele on tulnud väike vähemus. Kuid Putini režiim on Schlögeli hinnangul ka närviline.
"Piiride lahti hoidmine on ka hirmu väljendus. Kes sõtta minna ei tahtnud, sel lubati riigist lahkuda, et mitte teda opositsiooni poolele suunata. Samas toetatakse Venemaa sõda Ukrainas endiselt. Võib-olla mitte nii entusiastlikult enam. Ja see toetus ei jää püsima igavesti. Sellest võib tekkida olukordi, kus midagi kokku variseb. Sõjad on alati äärmiselt stressirohke olukord, kus ühiskonna varjatud nõrkused tulevad päevavalgele. See võib kiiresti viia juhitamatu olukorrani."
Schlögel kommenteeris ka Saksamaal palju räägitud tuumasõja ohust, kui Putin peaks end lõplikult nurka surutuna tundma.
Ajaloolane ütles, et Putini tuumaretoorika on olnud Saksamaal tulemuslik.
"Ukraina toetamise tingimuseks on see, et ei tehta midagi, mis võiks anda Putinile põhjuse selliseks eskaleerumiseks. Kuid Putin ei vaja juhuseid. Eskalatsiooni domineerimine seisnes just selle ähvarduse väljakuulutamises. Vaatamata kõigile Putini peas valitsevatele pettekujutelmadele oli see väga tahtlik. Ja see töötas."
Schlögel viitas Saksamaa keeldumisele varustada Ukrainale lahingutankidega.
"Kui midagi ei juhtu, jätkab Venemaa Ukraina hävitamist. Seetõttu on praegu kõige olulisem ülesanne Ukraina toetamine ja kaitsmine. Ukraina vajab kõike, mis sellele kaasa aitab. Lääs peaks Putinisse suhtuma järeleandmatusega. Putin ei tohi meid hirmutada. Peame vastu astuma tema jultunud valedele ja hullusele. On illusioon arvata, et saame ta sellest nurgast välja aidata, kuhu ta end ise on mänginud. Selles mõttes pole praegu läbirääkimisteks Venemaaga mingit põhjust. Peame kõigi vahenditega toetama võitlust Ukraina kaitsmise nimel. Vastasel juhul muutuvad Ukraina linnad sel talvel elamiskõlbmatuteks, inimtühjadeks kohtadeks."
Schlögel ütles, et eurooplastena peame olema kõigeks valmis, kuid on selgeid märke, et Ukraina ja eurooplaste asi pole mitte ainult õiglane, vaid ka õnnestub.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: Tagesspiegel