"Loomulikult me tegime need otsused koostöös kaitseväega ja kaitseväe juhatajaga. Me oleme lähtunud sellest, mis on meie enda hankeplaanid. Me oleme toonud ettepoole ja juba saanud kätte uued liikursuurtükid K9 (Kõu – toim.) ja neid on lisandumas sel aastal veelgi," rääkis Pevkur neljapäeval pärast valitsuse otsust eraldada Ukrainale täiendavalt 113 miljoni euro väärtuses sõjalist abi.

Kaitseminister viitas, et Eesti on soetamas efektiivset õhutõrjemoona ning siia on saabunud koostöös liitlastega täiendavat kaudtule suutlikkust, nagu USA raketisüsteemid HIMARS ja brittide mitmelasulised raketisüsteemid M270 ning liikursuurtükid AS90.

"Ehk me tõepoolest oleme lähtunud sellest, et Eesti kaitsevõime oleks tagatud," tõdes Pevkur.

Sama rõhutas ka suurtükiväelase taustaga kolonelleitnant Mäesalu: "Meil on täna suurtükke juba piisavalt, väljaõpe käib intensiivselt. Aasta lõpuks on meil mõlemad pataljonid varustatud ettenähtud liikursuurtükkidega. Ja tulenevalt selle relvasüsteemi tehnilisest võimest – liikursuurtüki tehniline võime on tunduvalt suurem kui järelveetavatel suurtükkidel – ületab igal juhul juba täna see võime järelveetavate suurtükkide tehnilist võimet."

Mäesalu rääkis, et Eestis on praegu 18 liikursuurtükki Kõu ja selle aasta lõpuks jõuavad Lõuna-Koreast kohale viimased kuus. "Nii et me saame sellega varustada mõlemad suurtükipataljonid suurtükkidega. Aasta lõpuks on mõlemal pataljonil 12 Kõud," tõdes ta.

Ka Mäesalu viitas Eestis asuvatele liitlaste kaudtule relvadele

"Lisaks ei tasu unustada, et me oleme üks osa NATO-st ja selle kaitseplaanidest ning vastavalt olukorrale saab ka NATO alati tuua siia juurde kaudtulevõimet ja õhuväevõimet," rääkis Mäesalu. "Igal juhul me ei kaota sõjalist võimet tänu sellele, et saadame [Ukrainasse] vanemad relvad, mis niikuinii oleks lähiaastatel maha kantud."

Tema sõnul on vanad 122-millimeetrised ja 155-millimeetrised Nõukogude ja Lääne-Saksa päritolu  haubitsad veel võimelised mõni aasta töötama, seda enam, et Eestil on anda kaasa ka varuosi neile relvadele.

"Neist on praegu kõige rohkem abi Ukrainal," rõhutas ta.

Valitsuse otsusega annab Eesti Ukrainale ära kõik oma vanad järelveetavad haubitsad.

Kuimet: eel-Ramsteini eesmärk on julgustada teisi riike abi suurendama

Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet selgitas "Ringvaates", et juba kevadest saadik kogunevad umbes iga pooleteise kuu järel Saksamaal Ramsteinis USA õhuväebaasis enam kui 50 riigi kaitseministrid.

Kuimet märkis, et neljapäeval Tapal toimunud kaitseministrite kohtumise eesmärk on näidata eeskuju reedel Ramsteinis kogunevatele kaitseministritele, et abi Ukrainale tuleks suurendada.

"Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseminister otsustasid enne Ramsteini Tapale kokku kutsuda esmajoones nende riikide kaitseministrid, kes on seni andnud väga suurt abi ja kes tõenäoliselt jätkavad väga suure abi andmist. Aga see pole lihtsalt eelistumine, vaid siin oli kokku tulnud kaitseministrite eesmärk, sõnum või ka meie enda abipaketi sisu see, et me tegelikult tahame ja peame Ukraina sõjalisele abistamisele sisse lükkama järgmise käigu," rääkis Kuimet.

"Kui seni on lääne relvaabi Ukrainale olnud selline, mis on aidanud Ukrainal riiki kaitsta, rinnet hoida, rinnet stabiliseerida, natuke ka tagasi võita, siis nüüd oli Tapale kogunenud kaitseministrite väga selge soov ja sõnum see, et nüüd on vaja seda abi mitte ainult hoida, vaid ka suurendada, hakata andma abi sellises koguses või ka sellises kvaliteedis, mis loodetavasti võimaldab Ukrainal mitte ainult rinnet hoida, vaid kaotatud alad loodetavasti juba sel aastal tagasi võita ja proovida see sõda lõpetada mitte mingisuguse hädise vaherahu või mageda külmutatud konfliktiga, vaid lõpetada see sõda kokkuvõttes sisuliselt ikkagi Ukraina sõjalise võiduga lahinguväljal," lisas ta.

Kuimet kinnitas, et Tapal käinud ministrid on Eesti mõttekaaslased, keda Ukraina abistamiseks veenda pole vaja. "Mingis mõttes oli selle kohtumise mõte näidata eeskuju, olla majakaks mõnele teisele riigile, keda on veel võib-olla natuke vaja veenda, et oleks vaja järgmine käik sisse lükata."