Saksamaal Rheinmetalli relvatehases valmistatud suurtükimürsk DM-632 avaneb lõhkelaengu toel 300–500 meetri kõrgusel. Sellest paiskub välja 63 väikest granaati, mis katavad plahvatustega jalgpalliväljaku suuruse maalapi.

Kaitseväe võimeloome jaoskonna ülema Kaarel Mäesalu sõnul on see moon kõige tõhusam kergelt soomustatud üksususte vastu. Nii tuleb see toime näiteks jalaväe lahingumasina BMP-ga ja soomustransportööri BTR-ga.

"Sellel granaadil on nii killu- kui ka soomust läbistav võime. Kui ta satub soomuki katusele, siis kumulatiivlaeng läbib selle," sõnas Mäesalu.

Eesti ladudes on niisuguseid mürske tuhandeid ning ukrainlased on neid Eesti käest palunud.

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et läinud nädalal, kui valitsus otsustas Ukrainale suurtükkide saatmise, oli paketis ka 155 mm suurtükimoon.

Seda, et eraldi räägiti ka kobarmoonast, Pevkur ei kinnitanud. "155 mm moona toodetakse väga-väga erinevat," ütles Pevkur ning lisas, et spetsiifilisemalt lepitakse asjad kokku Eesti ja Ukraina kaitsevägede vahel.

Mürskude andmiseks tuleks Eestil tootjariigilt Saksamaalt luba küsida. Nii nagu tuleb luba küsida ka 155 mm suurtükkide saatmiseks.

"Eks peab vaatama, kuidas me kaitsevägede vahelised kokkulepped Ukrainaga saame. Ja püüame need erinevad load, mis meil vaja on, kätte saada. Ja siis me võib-olla saame rohkem kommenteerida, mida me oleme andnud ja mida mitte," ütles Pevkur.

Üle saja riigi on kobarmoona vastu

Kobarmoona andmine on omamoodi tundlik teema. Alates 2008. aastast on 108 riiki liitunud konventsiooniga, mis keelab nii kobarmoona kasutamise, müügi kui ka tootmise.

2008. aastal ütles Eesti toonane kaitseminister Jaak Aaviksoo, et kobarmoonast loobumine käib Eestile üle jõu. "See on ülekaaluka vastase vastu üks tõhusamaid relvi ja selle ümbervarustamine on väga pikaajaline ja väga-väga-väga kulukas protsess," lausus ta. Ta tuletas meelde, et kobarmoonast ei ole loobunud ka USA, Hiina ja Venemaa.

Ukraina sõjas on tulnud kobarmoona kohta vastakaid sõnumeid. Ühelt poolt kasutavad seda nii Venemaa kui ka Ukraina. Teisalt süüdistatakse Venemaad kobarmoonaga seotud sõjakuritegudes.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk selgitas ERR-ile, et konventsiooniga mitteliitunud riikidele pole kobarmoon keelatud.

"Kobarmoona puhul on see mure, et see relv üldiselt katab mingisugust ala. Ja põhimõtteliselt kõik, mis sinna alasse jääb, saab kahjustatud. Ehk kobarmoon ei ole eriti täpne relv," sõnas Värk. "See põhjustab palju kaasnevat kahju. Eriti kui seda kasutatakse asustatud alal nii, nagu venelased on seda teinud näiteks Harkivis."

Värk rõhutas, et ka lubatud moona puhul tuleb jälgida rahvusvahelise sõjapidamise reegleid.

Teine põhjus, miks paljud riigid on kobarmoona kasutamise keelanud, peitud selles, et moon jätkab tapmist pärast lahinguid. "Reaalsus on see, et kõik lõhkekehad ei detoneeru ja need jäävad sinna vedelema," lausus Värk. "Ja kui inimesed ühel hetkel lähevad seda ala puhastama või lihtsalt huvist vaatama, siis nad võivad lõhkemata kobarmoona otsa sattuda."

Pevkur: Ukrainas juba kasutatakse kobarmoona

DM-632 mürsul on ka mehaaniline enesehävitussüsteem, kuid seegi ei lähe alati tööle.

Kolonel Mäesalu sõnul lõhkeb ideaaltingimustes 90–95 protsenti laialipaisatud granaatidest.

"Oleneb, kui keeruline maastik on. Sellega ei tohi lasta lumistes tingimustes, kui on kõrge taimestik, künklik maastik või veekogud. Vastavalt sellele lõhkemata granaatide hulk suureneb," sõnas Mäesalu. "Kõige ideaalsem ongi lasta teda sellisel lagedamal maastikul, kus maapind on ühtlasem."

Selles mõttes sobib kobarmoon Ukraina väljadele isegi paremini kui metsasesse Eestisse.

Rene Värk ütles, et riske hinnates püüavad riigid tasakaalu otsida.

"Et milline on see potentsiaalne kahju tsiviilisikutele versus märkimisväärne sõjaline eelis. Mitte kunagi ei saa olema sellist täiuslikku lahendust. Alati keegi kannatab," ütles Värk.

Euroopa Liidus pole kobarmoona keelustamise konventsiooniga liitunud Eesti, Kreeka, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Soome. Samas Saksamaa liitus sellega esimesel võimalusel ja hävitas mõne aastaga ligi pool miljonit mürsku, pommi ja raketti.

Kas see võib takistuseks saada, kui Eesti kobarmoona Ukrainasse saatmiseks luba küsib, on raske öelda. Värk märkis, et tingimused, mille alusel võib Eesti Saksamaalt pärit moona edasi anda, peaks kirjas olema omaaegses ostulepingus.

"Ja väga võimalik, et see asjaolu, et Saksamaa on selle konventsiooni osapool, raskendab selle otsuse tegemist," lausus Värk.

Kaitseminister Pevkuri sõnul on Eesti liitlastele öelnud, et kasutab kobarmoona ainult Eesti kaitsmiseks.

"Kui me peaksime seda andma, siis Ukraina territooriumil me ei näe selles probleemi, sest Ukraina territooriumil on juba praegu kasutusel kobarmoon mõlema poole armee poolt," ütles Pevkur.