Seimi liikmed kiitsid neljapäeval heaks ettepaneku võtta konventsiooni ülesütlemine päevakorda ja jätkavad selle küsimuse arutamist kiirmenetluses. Ettepaneku poolt hääletas 99 seimisaadikut, üks oli vastu ja kolm jäi erapooletuks.

Asekaitseminister Renius Pleškys vastas küsimusele kobarmoona ostmise kavatsuse kohta, et selle soetamise võimalust ei ole veel täpsemalt analüüsitud, kuid seda tehakse lähiajal.

"Räägime liitlastega, räägime nendega, kes on juba ostnud ja võib-olla ühineme ühisostudeks ka teiste riikidega," ütles Pleškys seimis.

Aseminister märkis, et pärast Leedu ühinemist konventsiooniga on riigi julgeolekuolukord oluliselt halvenenud, ohud on muutunud ning kõige tähtsamad muutused toimusid pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale.

Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks ettepaneku konventsioon üles öelda ja esmaspäeval esitas president Gitanas Nausėda seimile konventsiooni denonsseerimise eelnõu.

Presidendi sõnul piiravad riigi võetud rahvusvahelised õiguslikud piirangud Leedu ja Leedus tegutsevate liitlaste kaitsevõimet ja lahingujõudu ning vähendavad heidutusvõimet.

Pleškys märkis, et kobarmoona kasutatakse Leedu-vastase kallaletungi korral kaitseoperatsioonidel.

"Venemaa kallaletung Ukrainale näitab, et laiaulatusliku pealetungi tõrjumisel on kobarmoona ja selle kaitsejõudu äärmiselt raske tõhusalt asendada. Tavamoona asendamine kobarmoonaga võimaldab saavutada sama mõju tunduvalt väiksema laskemoonaga," ütles aseminister.

Tema sõnul vähendab kobarmoona soetamine Leedu kulutusi laskemoonale poole võrra.

"Kobarmoon on oluline vahend, mis suurendab kaitse tõhusust suurte sihtmärkide vastu," ütles Pleškys.

"Võimaluseta omada seda moona ja koolitada isikkoosseisu piiravad Leedu ja Leetu paigutatud liitlasüksused oma kaitsevõimet, vähendavad heidutusvõimet ja annavad seeläbi eelise võimalikule agressorile, kes teab, et end kaitsev riik ei suuda kasutada tõhusaid kaitsevahendeid," lisas ta.

Presidendi kantselei suhtus ligi aasta tagasi tehtud ettepanekusse konvendist lahkuda mõnevõrra skeptiliselt.

Pleškys ütles, et konventsioonist lahkumine ei muuda Leedu pühendumust rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtetele.

"Võtame kasutusele kõik meetmed, et leevendada kobarmoona kasutamise tagajärgi. Näiteks tagame lõhkemata lõhkekehade võimalikult kiire hävitamise pärast sõjaoperatsiooni," ütles asekaitseminister.

Venemaaga piirnevatest NATO riikidest on praegu kobarmoona keelustamise konventsiooniga ühinenud vaid Leedu ja Norra. Ameerika Ühendriigid ei osale konventsioonis, nagu ka teised Leedu liitlased – Eesti, Soome, Läti, Poola, Rumeenia ja Türgi.

Kobarmoona keelamise konventsioon allkirjastati Dublinis 2008. aasta detsembris ja see jõustus 1. augustil 2010. Leedu ühines kobarmoona konventsiooniga 2011. aastal.

Konventsioon keelab kobarmoona kasutamise, tootmise ja omandamise ning nende relvade humanitaartagajärgedega tegelemiseks sätestatakse konkreetsed kohustused.

Mullu juuli keskel andis USA selle paljudes riikides keelatud laskemoona üle Ukrainale, mis kaitseb end Venemaa kallaletungi eest.