"President püüab mobiliseerida kõik võimalikud vahendid, sealhulgas kobarmoona, et kaitsta riiki ja tugevdada Leedu väe võimsust. President toetab kobarmoona lepingu üles ütlemist, koordineerides samal ajal Leedu edasist tegevust oma liitlastega," ütles riigipea BNS-ile edastatud kommentaaris.

Leedu kaitseministeerium registreeris reedel otsuse eelnõu, mis teeb seimile ettepaneku kobarmoona konventsioon üles öelda.

Kaitseminister Laurynas Kasčiūnase sõnul esitatakse eelnõu ministritele kinnitamiseks sel nädalal toimuval valitsuse istungil ning president peaks selle seimile esitama 11. juulil.

Kasčiūnase sõnul on riigi väljaastumine konventsioonist vajalik geopoliitiliste olude muutumise tõttu pärast Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse.

Septembris pöördus ministeerium riigikaitse nõukogu liikmete poole ettepanekuga arutada kobarlahingumoona konventsioonist lahkumist. Nõukogu otsustas aga jätta see küsimus toona käsitlemata.

Presidendi kantselei esindajad põhjendasid seda asjatundjate ja liitlaste arvamuse puudumisega ning ka sellega, et konventsioonist väljaastumine võib kahjustada riigi mainet.

Kaitseministeerium on seisukohal, et kobarmoon on väga tõhus kaitsevahend ja Leedul tuleks lubada seda kasutada. Ministeeriumi teatel kasutavad Venemaa ja Valgevene Leedut rünnates kahtlemata kobarmoona, mis annab neile sõjalise eelise.

Samuti rõhutas ministeerium, et USA ja teised Leedu liitlased – Eesti, Soome, Läti, Poola, Rumeenia ja Türgi – ei ole lepingu osalised.

Leedu ühines kobarmoona konventsiooniga 2011. aastal.

Konventsioon keelab kobarmoona kasutamise, tootmise ja omandamise ning nende relvade humanitaartagajärgedega tegelemiseks sätestatakse konkreetsed kohustused.