Koroonavaktsiinide kõrvaltoimetest teada andmine on kordades vähenenud
Eestlaste agarus koroonavaktsiinide kõrvaltoimetest teada anda on märkimisväärselt raugenud. Üheks põhjuseks peetakse tõika, et kui inimesed tunnevad vaktsineerimissurvet, on nad altimad kõrvaltoimetest teada andma.
Kui 2021. aastal sai ravimiamet ligi 5700 teatist koroonavaktsiinide võimalike kõrvaltoimete kohta, siis mullu laekus neid pea kümme korda vähem ehk 530. 240 juhul andsid inimesed teada, et süsti küll said, kuid haigeks jäid sellegipoolest.
"Kui võrrelda eelmise aastaga, siis ilmselgelt on olukord maha rahunenud ja vaktsiiniannuste ja -teatiste protsent on hoopis väiksem. /.../ On avaldatud ka publikatsioone. Kui inimesed tunnevad, et neid sunnitakse midagi tegema või survestatakse nagu kohati oli 2021 kevadel, siis on ka tunduvalt rohkem kaebusi," rääkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
Mullu vaktsineerisid end peamiselt need, kes pidasid seda vajalikuks ja seetõttu Uusküla sõnul ei peetud lühiajalisi vaktsineerimisjärgseid reaktsioone nii häirivateks.
Suurem osa mullustest kõrvaltoimete teatistest esitati jaanuaris ja veebruaris.
"Väga mõjutas see, et hakati aktiivselt rääkima sellest, et tuleb vaktsiinikindlustus. Siis väga paljud esitasid meile teatisi, lootes teada saada, kas see kvalifitseerub," ütles Uusküla.
Vaktsiinikahjude fond käivitus mullu 1. maist ja koroonavaktsiinide puhul saab hüvitist taotleda ka tagantjärele. Nii näiteks sai ravimiamet mullu 35 teatist Astra Zeneca vaktsiini kohta, kuid 2022. aastal tehti neid süste vaid 25. Küll kasutati seda palju 2021. aastal.
"Tänase seisuga on meile laekunud 1273 taotlust, sellest 800 taotlust me oleme saatnud ravimiametisse hinnangu andmiseks. Me oleme saanud tagasi ligi 500 ravimiameti hinnangut, millest positiivseid otsuseid ehk välja makstud on 40 taotlust," rääkis haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek.
Kaalumisele võetakse vaid need juhud, kui tervisehäda on kestnud vähemalt neli kuud, inimest on vaktsineeritud Eestis ning tema kaebused on arsti juures fikseeritud.
Kokku on tehtud väljamakseid 144 000 euro eest. "Täna me oleme tegelikult välja maksnud ainult kahe summaga hüvitisi: 2000 euro suurust hüvitist ja 10 000 euro suurust hüvitist ehk need vastavad mõõdukale tervisekahjule ja keskmise raskusega tervisekahjule," selgitas Peek.
Tema sõnul on ravimiamet hinnanud surmaga seotud juhtumeid, kuid seni ühtegi seost koroonavaktsiinidega leitud ei ole. Samas tunnistas Peek, et taotluste menetlemisega ollakse praegu ajast maas ja alles langetatakse otsuseid mullu suvel esitatud taotluste kohta.
Tagantjärele saab taotlusi esitada selle aasta maikuuni.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"