Kaljulaid tunnistas, et ta ei ole kõikide protsessidega enam kursis ega tea, miks Eesti just sellisel hetkel ütles, et läheb pariteeti taga ajama.

"Miks me liikusime läbi pariteedi, mitte ei öelnud, et kutsume suursaadiku ära. Järgmised sammud olid ju ettenähtavad. Ma ei ole neid memosid lugenud ja ma ei tea neid kaalutlusi selle taga, aga ma jään jätkuvalt selle juurde, et me ei tohi lasta tekkida olukorral, kus suured riigid räägivad, aga meist räägitakse. Väga tähtis on mitte lasta sellisel olukorral tekkida," sõnas Kaljulaid.

"Suursaadik [Margus] Laidre on öelnud, et mitte miski ei asenda silmi ja kõrvu kohapeal. Ja mulle ka tundub, et võibolla ei ole see samm sama täiskasvanulik, kui meie välispoliitika ja diplomaatia muidu viimase aasta jooksul on olnud," sõnas Kaljulaid.

Ta võrdles seda lähiminevikust Leedu käitumisega, kes otsustas "hüpata välja" 16+1 ehk Hiina ja Ida-Euroopa koostöö formaadist, selle asemel, et lasta asjal ise raugeda.

"See (Eesti otsus - toim) tekitab meie partnerites ja liitlastes küsimust, mis see konkreetne ajend just sellel konkreetsel ajahetkel oli. Ja kas see ajend pole mitte see, et Eestis on viie-kuue nädala pärast valimised. Aga põhimõtteliselt oleme me ajaloo õigel poolel selle otsusega, selles ei ole kahtlust," sõnas Kaljulaid.

Küsimusele, kas ta isiklikult poleks sellist otsust teinud, vastas Kaljulaid, et ta ei tea, sest tal pole piisavalt taustainformatsiooni. "Ma olen kõlakastis, nagu kõik teised," sõnas Kaljulaid.

11. jaanuaril teatas välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa), et välisministeerium kutsus välja Vene suursaadiku ja andis üle diplomaatilise noodi, milles informeeriti, et Eesti on otsustanud rakendada samaväärsuse põhimõtet ehk pariteetsust. See tähendas, et Venemaa Tallinnas asuva saatkonna töötajate arvu vähendamist rohkem kui poole võrra. 23. jaanuaril teatas omakorda Venemaa, et kutsus välja Eesti suursaadiku Moskvas Margus Laidre ja andis talle aega 7. veebruarini Vene Föderatsioonist lahkumiseks. Samuti otsustas Venemaa alandada mõlema riigi diplomaatilise esindaja taset ajutiseks asjuriks.

Kaljulaid kommenteeris ka eelmisel nädalal Saksamaalt lõpuks tulnud otsust saata Ukrainasse lahingtanke Leopard 2 ja lubada seda ka teistel riikidel teha. Kaljulaid ütles, et sakslased peaksid lõpuks aru saama, et Teine maailmasõda on läbi, kuid tema sõnul ei ole tulemuslik ka Saksmaad avalikult arvustada.

"Meil on täiesti võimatu aru saada väidetest, et sakslastel on kuidagi imelik vaadata Saksa tanke võitlemas Vene tankidega. Saage üle, Teine maailmasõda on ammu läbi! Aga kui see ühiskond selline juba on, siis parim taktika on neid (sakslasi - toim) kiita edusammude ja edasiminekute eest. See aitab meil kiiremini muuta seda, mida Saksa poliitiline eliit pelgab," märkis Kaljulaid.

Kersti Kaljulaid oli Eesti president 2016–2021. Aprillis 2019 kohtus Kaljulaid Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.