Parlamendierakondadest panevad välispoliitikale suuremat rõhku Reformierakond ja Keskerakond, ütles Tallinna Ülikooli lektor Catlyn Kirna. Peaaegu kõikides programmides on põhirõhk Ukrainal ja Euroopa Liidul

"Kui varasemalt näiteks USA-d mainiti päris palju, kui vaadata näiteks neli aastat tagasi, siis praegu on fookus palju rohkem Euroopa Liidul ehk mitmekesisust on vähemaks jäänud," märkis Kirna.

Ukrainas viibiv Reformierakonna juhatuse liige Marko Mihkelson ütles, et kõige olulisem märksõna on julgeolek. "Kõige olulisem küsimus lähiaastatel, lähikuudel on kindlasti julgeolek. Kõik see, mis teenib Eesti julgeoleku tugevdamist rahvusvahelises diplomaatilises tegevuses, on meie absoluutne prioriteet," rääkis Mihkelson.

Eva-Maria Liimetsa sõnul on ka Keskerakonna jaoks julgeolek oluline nii kaitse- kui ka välispoliitikas. "Me peame jätkama Ukraina toetamist ja leidma lahendusi, millist Euroopa julgeolekuarhitektuuri Euroopa vajab oludes, kus Euroopas on agressorriik," ütles Liimets.

EKRE jaoks on välispoliitika üks peateemadest Eesti ja Euroopa Liidu suhted. "Me peame lähtuma sellest põhimõttest, et kõik, mis on võimalik tagasi lükata, mis on meile kahjulik, tuleb tagasi lükata ja me võtame üle ja me oleme nõus ainult sellega, mis kattub ka meie huvidega," rääkis EKRE-sse kuuluv Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison.

Sotsiaaldemokraadid rõhutavad Eesti rolli küberjulgeoleku eestkõnelejana, soovivad viisavabaduse laiendamist Eesti kodanikele ning e-residentsuse arendamist.

Isamaa soovib agressioonisõja süüdlastele rahvusvahelist tribunali, lubab jätkata Ukraina igakülgset toetamist ja Venemaa rahvusvahelist isoleerimist.

Eesti 200 lubab tugevdada suursaatkondi, viia Eesti Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmeks ning suurendada välisteenistuste võimekust Eesti majandushuvide edendamisel.

Parempoolsed nimetavad Vene impeeriumi lagundamist koostöös teiste piiririikidega ning Eesti initsiatiivi Ukraina toetamisel.

Rohelised aga räägivad erinevalt teistest erakondadest lisaks Ukrainale ja Euroopa Liidule katalaanide ja kurdide tulevikust ning Tiibeti enesemääramisõigusest.

"Pöörame tähelepanu teistele sarnastele režiimidele nagu näiteks Hiina, mis represseerib Tiibetit, uiguure ja ka on agressioonioht teatavasti Taiwanile. Ja teiseks kõik mujal maailmas nagu kurdide iseseisvusvõitlus," rääkis Roheliste erakonna kaasjuht Marko Kaasik.

Kuna programmid ei erine põhimõttelistes küsimustes eelmiste valimiste omadest, siis suuri muudatus välispoliitikas ei näi Kirna hinnangul tulevat.

"Praeguste programmide põhjal ei tundu väga suuri muudatusi tulevat. Samas, ka varasemalt on juhtunud, et kõige suuremad üllatused valimisprogrammides kirjas ei ole," sõnas ta.