Aastateks 2023 kuni 2026 on uues kaitsekavas riigi kaitsekuludeks ette nähtud 3,009 miljardit eurot, koos valitsuse varem tehtud otsustega lisarahastuseks (340 ja 476 miljonit eurot) ulatub summa 3,805 miljardini.

Võtmetähtsusega on kaitsekavas mitmikraketiheitjate (MLRS) hankimine ja vastava üksuse loomine; soomukite hankimine teisele jalaväebrigaadile, maakaitse relvastamine täielikuks lahinguvalmiduseks; taristu rajamine uutele võimekustele ja keskmaa õhutõrje hankimine. Viimase puhul on valitsus eesmärgiks seadnud 2025. aasta.

Valitsuse otsustega juba eraldatud 816 miljoni eest ostetakse liikursuurtükke K9, suurendatakse lühimaa tankitõrje mahtu ning laskemoonavaru. Lisaks ostetakse tankitõrjesüsteeme (Spike, ühekordsed lasud ja Javelini laskemoon).

Raha läheb ka kaitseliidu suurendamiseks 20 000 inimeseni ning liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu ehitamiseks Tapale.

Valitsuse eraldatud lisarahaga ostetakse 2024. aastaks ka varitsevat ründemoona (nn loitering).

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles, et aastaks 2025 on Eestil olemas laskevõimekus, millega katta kogu Eesti ning vajadusel ka Eestist väljaspoole jäävaid alasid.

Kaitsekava rahast läheb pea pool, 48,6 protsenti ehk 1,848 miljardit erinevatele hangetele. Taristuehitusse läheb 123,25 miljonit ning personalikuludeks 813 miljonit eurot.

Lisaraha saavad ka luure ja eelhoiatus, ütles kaitseminister Kalle Laanet. Kokku eraldatakse neile nelja aasta peale 278 miljonit.

Liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu ehitus saab 37 miljonit.

Rahvusvahelistel missioonidel osalemine jääb kaitsekava järgi umbes samaks ehk 70 inimese peale, ütles Laanet.

Laanet märkis ka, et edasi on liigutud uute radarite soetamisega, mis peaksid Eestis looma võimaluse rajada rohkematesse piirkondadesse tuuleparke.

Eesti valmistub Euroopa mehitamata veesõiduki prototüübi arendamiseks. Kümnendi lõpuks peaks loodav konsortsium olema valmis laeva tootmiseks. Projektile on heakskiidu andnud Euroopa Komisjon, seda rahastab Euroopa Kaitsefond.

"Me räägime siin umbes 60-70 miljonist eurost. Need läbirääkimised on kestnud umbes kaks aastat. Nüüd on seal viimase vormistamise aeg, aga me oleme suhteliselt lähedal sellele, et see otsus tuleb sealt varsti ära ja siis liigume järk-järgult edasi. Siis läheb projekt käima," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.

Kaitseliit saab sadu miljoneid

Et kaitseliit saaks jõuda 20 000 inimeseni, antakse 30 miljonit eurot individuaalvarustuse hankimiseks, 5,2 miljonit väljaõppeks ja 2,9 miljonit täiendavaks varustuseks.

Aastateks 2023 kuni 2026 on kaitseliidule hangete jaoks planeeritud kokku 254,4 miljonit eurot.

Kaitseliidule on lisaks plaanis rajada taristut, hankida laskemoona, tõsta palku ning anda lisaraha riigikaitseõpetuse läbiviimiseks.

Kaitseväe ajateenijate arvu kavatsetakse tõsta 4000 nooreni aastas.

Kaitseministeeriumi pressikonverentsi slaidid