Haridusminister Tõnis Lukas tahab seni valikulise riigikaitseõpetuse muuta kohustuslikuks. Juba praegu valivad üle pooled õpilased riigikaitseõpetuse valikainena ning igal aastal on lõpetajaid üle 5000. Kõigist gümnaasiumitest ning kutsekoolidest on alla veerandi neid, kus riigikaitseõpet valikainena võtta ei saa. Kuid siiski tähendab uus kord, et iga aasta tuleb õpetada tuhandeid õpilasi rohkem.

"Kaitseliit viib läbi seda praktilist poolt. Kaitseliitu on viimase aasta jooksul tulnud lisaks palju seda potentsiaalset jõudu, kelle hulgas on ka õpetajaid. Ma olen kindel, et puudu ei jää ja meil on võimalik kõigile gümnaasiumi ja kutsekooli õpilastele see eeskujulikult läbi viia," ütles haridusminister Tõnis Lukas (Isamaa).

Kaitseministeerium viitab, et selline muutus nõuaks pikemat kaalumist. Hinnata tuleks, kui palju tekib sellest lisakulu, kas välilaagrite korraldamiseks jagub varustust ning kas kaitseväel ning Kaitseliidul on selleks üldse piisavalt jõudu. Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri tõdes  samuti, et on mitmeid lahendamata küsimusi.

"Kaitseväekohustust teatud tingimustel ei pea inimene täitma – eetilised, usulised. Ka siin tuleb läbi mõelda, kuidas nende õpilaste õigused oleks tagatud," tõi Voltri näite.

Siiski nõustus Voltri, et uuest õppeaastast võiks õppeaine olla kohustuslik. Erandi võiks teha koolidele, kuhu sügiseks õpetajat ei leia.

Riigikaitseõpetus muutub küll kooli lõpetamiseks kohustuslikuks, kuid see ei muutu kohustuslikuks õppeaineks nagu matemaatika või eesti keel. Samamoodi on juba praegu uurimistöödega. See tähendab, et nõuded õpetajale on leebemad  – magistrikraadi asemel kõlbab ka kõrgharidus. Nii ei kasva ka õpilaste koormus, vaid vabalt valitavaid ained jääb vähemaks.

Kuigi õpetaja leidmine on kooli ülesanne, aitab vajadusel kaitseressurside amet.
 
"Kindlasti saab natuke teha gruppe suuremaks, aga arvestades seda, et mõni õpetaja on mitmes koolis, siis loogiliselt võttes õpetajate vajadus siinkohal suureneb," sõnas ameti vabatahtliku panustamise osakonna juhataja Aare Jamnes. Õpetajate leidmine saab olema keeruline, kuid teostatav, kinnitas Jamnes.

Eelmisel õppeaastal andis koolides riigikaitsekursust umbes sada õpetajat. Suur osa riigikaitseõpetajaid on tegevväelased: nii kõrgharidusega ohvitserid kui ka kutseharidusega allohvitserid. Teine osa on kaitseliitlased, kes muul ajal töötavad erasektoris ning mõned õpetajad on koolis kohustusliku aine, näiteks kehalise kasvatuse või geograafia õpetajad.

Tallinna Ülikool on riigikaitse õpetajaid koolitanud aastast 1997. Sealt on koolituse saanud ligikaudu 400 õpetajat. Seega teemat tundvate õpetajate puuduse taha riigikaitseõpetuse ühe valikkursuse kohustuslikuks muutmine jääda ei tohiks, lisas haridusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Iiris Saluri.

Kui sügisest muutubki riigikaitseõpetus kohustuslikuks, siis seda neile, kes lähevad just 10. klassi. Tavaliselt valitakse õppeainet siiski 11. klassis. Seega jääb ka sellel sügisel alustades koolidel veel aasta jagu aega, et õpetajad leida.

Siiski on kaitseminister Hanno Pevkur teinud ettepaneku, et kaitseministeerium viiks läbi põhjalikuma mõjude hindamise ning ootaks muutusega aastani 2024. Kas alustatakse juba sügisel või jääb veel aasta jagu lõtku, selgub siis, kui valitsus istungil teemat arutab. Lukase sõnul juhtub see kas veel jaanuari lõpus või veebruari alguses.