Vikerraadio stuudiosse olid kutsutud Hendrik Agur (Isamaa), Piret Hartman (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Aleksei Jašin (Eesti 200), Meelis Kiili (Reformierakond), Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Ivo Loide (Parempoolsed) ja Jaak Valge (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).

Lõimimine kergitab eri probleeme

Rääkides Eesti väärtusruumi toomisest teise emakeelega inimeste juurde märkis Jašin, et Eesti on teinud viimase 20 aasta jooksul suuri edusamme. "Peaksime aga veel adresseerima teisi teemasid nagu kontakt muukeelsete inimeste ja eestlaste vahel ja et vanade sümbolite asemele on vaja tuua uusi sümboleid," ütles Jašin.

Valge märkis, et kõige parem on see, kui muukeelsed muutuvad identiteedilt eestlasteks. "Lõimumine pole hästi läinud, segaabielude osakaal on väike ja selleks, et Ida-Virumaa linnades oleks pooled eestlased, läheb meil 350 aastat," sõnas Valge.

Kõlvarti sõnul on Keskerakonnale kõige olulisem tagada hariduses kõigile võrdsed võimalused. "Tasuta kõrgharidus oli hea projekt, aga selle kättesaadavus vähenes ja tudengite arv langes. Loosungitega saab mõtteid välja kuulutada, aga süsteem pole ette valmistatud ja ressurssi pole. Peale valimisi poliitikud unustavad need teemad," ütles Kõlvart.

Kiili sõnul on lõimimine Eesti kultuuri säilimine, läänelike väärtuste säilimine. "Toetame ka vähemusrahvaste identiteeti, assimileerimine pole õige tee. Ma pole ka nõus, et venekeelne haridus annab võrdsed võimalused, vaid vastupidi," ütles Kiili.

Agur soovib panustada noortesse, et nad saaks selgeks eesti riigikeele. "Probleem laheneb lühikese aja jooksul, kui üleminek eestikeelsele haridusele teoks saab," ütles Agur.

Hartmani sõnul on sotsiaaldemokraatidel lõimimises selged seisukohad. "Eestikeelsest haridusest tagasiteed pole," ütles ta. Ka Loide nentis, et eesti keelt peab õppima alates lasteaiast. "Vanemasse põlvkonda pole kavas meil panustada," märkis ta.

Juurprobleem Vene meediaruum

Kõlvart märkis, et probleem on see, et käsitleme venekeelseid probleemina. "Suurem osa venekeelsetest toetab Ukrainat, olen näinud oma silmaga. Miks me sellest ei räägi? Pealegi kõik sõnumid venekeelsetele on seotud sõnadega, nagu keelame, võtame ära jne," sõnas Kõlvart.

Hartman tõi positiivsena välja ETV+ kasvu. Loide leidis, et probleem tuleb meediaruumist. "Narvas tegutsevad kaabelfirmad, kust saab osta ligi 300 venekeelset kanalit, see on ka kaks-kolm korda odavam kui Eesti telekanalite vaatamine. Kui panna telekale taha kahvel, näen kohe viit telekanalit," sõnas Loide.

Valge märkis, et kui ümbrus on venekeelne, siis lõimimine ei toimu. "Teise kodukeelega inimesele tuleb pakkuda praktikat. Siis tuleks järk-järgult panna ETV + ja Raadio 4 subtiitrid," ütles Valge. Mulle ei meeldi loosung "Oleme tolerantsed!", sest kui räägime lõimumisest, siis peab välisrahvastik lõimuma meiega, ja me peame olema lugupidavad enda vastu. Meie suurim probleem on see, et peame lõpetama massiimmigratsiooni ära. Me tassime sõelaga vett," ütles Valge.

Agur kutsus üles tolerantsile venekeelsete keeleõppe korraldamisel. Samas ütles ta, et õõvastav on tõdeda, kui 200 Ida-Viru õpilastest üks on käinud Estonia kontserdisaalis.

Kõlvart taunis, et jälle on jutuks keelamine. "Keelame ära naabri kanalid ja ETV+! Minu ettepanek on see, et toome kultuuriruumi ja inimesi vene inimeste juurde. See peab olema süsteemne, kooliõpilased käivad Eestis ringi igal pool, teiste maakondade inimesed käivad Narvas jne. Pole ühtegi vene kooli, kes ei sooviks sõpruskontakte eesti koolidega. Partnereid aga pole," rääkis Kõlvart.

Jašin leidis samuti, et Isamaa välja käidud trahvid ja karistused takistavad lõimumist. "Tegelikult räägitakse Eestis lõimumisest rääkides ikkagi assimilatsioonist. Ühtset kultuuriruumi pole Ida-Virumaal piisavalt loodud, ainult kultuuritegelased on seda teinud," ütles ta.

Eestikeelne kool vajab õpetajaid juurde

Kõlvart leidis, et vaja on käivitada pikaajaline programm, mis tagaks Eestile õpetajaid. "See on programm kümneks aastaks. Oleks vaja selle ajaga leida 7000-8000 uut õpetajat. Üleminek tähendab, et keelekümbluse programmist tuleb loobuda – see on spetsiaalne metoodika, mis tähendab, et õpetaja suudab õpetada teadlikult, kui õpilane ei õpi oma emakeeles. Me ei lahenda probleemi sellega, et pakume Ida-Virumaal õpetajale 3000 eurot palka. See tõmbab õpetajad ära mujalt," sõnas ta. Jašin vaidles Kõlvartiga, et keelekümblust tuleks just rohkem kasutada, sest metoodilist tuge vajavad ka eesti koolide õpetajad.

SDE eesmärk on koosõppiv kool. "Meie eesmärk on see, et lapsed koolides oleks segunenud, et nad ei jaguneks kooli- ja keelepõhiselt. Uus kord mõjutab kõiki koole ja õpetajad peavad olema valmis selleks, et neil on mitmekeelsed õpilased. Tallinnas ja Tartus on mitmekeelset kooli lihtne korraldada, Ida-Virumaal, kus enamik lapsi venekeelsed, on seda raskem teha," sõnas Hartman.

EKRE pole koosõppiva kooli poolt. Valge ütles, et kui koosõppivat kooli pole, siis see ei tähenda, et poleks suhtlust. "Me pole nõus, et vene kodukeelega õpilasi tuleb eesti kooli. Me taotleme, et eesti keeles õpetatakse senistes vene koolides, muidu eesti õpilased kannatavad. Me peame tagama ka eesti keelele parema positsiooni, kui on praegu," sõnas Valge.

Agur ütles, et Valge jutt vene lastele eesti kooli keelamisest on õõvastav. "Meil Kohtla-Järve koolis kuuleb ka vene keelt, aga meil on täiesti eestikeelne kool. Järgmisel aastal on kaks uut riigigümnaasiumit Narvas, mis on samuti täiesti eestikeelsed," sõnas Agur.

Valge nentis, et poisid ja tüdrukud on õppinud sajandeid eraldi, aga see ei tähenda, et neil kontakte poleks. "Olen nõus, et on õpetajate puuduse probleem, aga õpetajal on ka vähe õigusi. Vasak-liberaalne hariduskontseptsioon tuleb ära murda," rääkis Valge.

Kõlvart lisas, et lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest pole võimalik jagada lapsi õpikeelest lähtuvalt. "Õppekeele valikut lapsevanematel pole, peame küsima, kas vanemad on selleks valmis. Seda ei tohi peale suruda. Kui on lapsevanema suhtumine, et ta soovib, et ta laps õpiks monogeenses kultuuriruumis, siis miks on vaja seda peale suruda? Isamaa liidrid on välja öelnud, et vene lapsi ei lubata eesti kooli, selline poliitiline segregeerimine peab lõppema. Meil pole õpetajaid, kes õpetaks eesti keeles õpetajaid. Meil on varsti matemaatika- ja füüsika õpetajad, kes suudavad õpetada inglise keeles. See on tasuta kõrghariduse tulemus, mille initsieeris Isamaa," rääkis Kõlvart. "Kui keegi arvab, et üleminekuga saab tagada selle, et vene lapsed ei tule eesti kooli, siis nad tulevad palju rohkem eesti kooli, sest vene koolides pole enam kvaliteetset õpet võimalik tagada," lisas Kõlvart.

Ukraina põgenikud Eestis

Selle aasta jaanuaris oli Eesti rahvaarv 1,3 miljonit ja see on kahe protsendi võrra suurem kui aasta tagasi ja seda mõjutasid peamiselt Ukraina põgenikud.

Kõlvart märkis, et Ukraina kogukond on Tallinnas kasvanud tegelikult alates 2014. aastast. "Pragu tuli juurde Tallinna veel 44 000 ukrainlast. Paljud isegi soovivad tagasi minna, aga pole kuhugi minna. Seega tuleb lähtuda sellest, et inimressurss on kõige suurem ressurss, mis meil üldse saab olla – kuidas anda sellele potentsiaali," rääkis Kõlvart.

Valge sõnul on Eestis massiimmigratsioon. "Sotsiaaltoetused on Eestis erakordselt suured ja on oht, et meile tullaksegi ainult nende pärast. EKRE kehtestaks paiksustsensuse," ütles ta.

Loide leidis, et Ukraina põgenikke aidates on Eestil tekkimas sõjaline-majanduslik blokk Poola, Baltikumi ja Ukrainaga. "Ukraina põgenike aitamine pole ainult altruistlik, vaid ka pragmaatiline. See on tubli rahvus, kes parandab meie sisemist konkurentsi. Me ei tohiks võtta neid ohuna," ütles ta. Jašin märkis ka, et on väga uhke Eesti Ukrainat puudutava välispoliitika üle.

Enamik erakondi võtaks mittekodanikelt valimisõiguse

Kiili ütles, et valimised on kodanike õigus, kohustus ja vastutus. Ja mittekodanikud seda vastutust ei kanna.

Keskerakond valimisõiguse äravõtmist ei poolda. "See pole efektiivne meede ühiskonna arengut tagada. Kui inimene osaleb valimistel, siis on ta valmis ühiskonda ka panustama. Demokraatia arengu tunnus on osalemine. Nüüd lähtume sellest, et las nad elavad niisama, kas me arvame, et riske on tänu sellele vähem? Ma ei räägi isegi põhiseaduse aspektist, ma leian, et on vale otsus saata inimestele selline sõnum. Ütleme – teie piirkonnas on suurim suremus, teil elab 38 protsenti inimesi suhtelises vaesuses – meie pakume teile lahendust, et võtame hääleõiguse ära," kritiseeris Kõlvart valimisõiguse võõrandamise plaani.

Kõlvartiga sama meelt oli Hartman. "See on julgeoleku oht, et neil pole võimalik kohalikus elus kaasa rääkida. Isegi kui nad tahavad Vene kodakondsusest loobuda, on see neil praktiliselt võimatu," ütles Hartman.

Eesti 200 põhimõtteliselt pooldab valmisõiguse võõrandamist. Jašin märkis ka, et kui on ära võetud, siis on vaja midagi asemele pakkuda. "Vene riik saatkonna näol ei lase neil Eesti kodanikuks saada, seal tuleb ka lahendus leida," ütles ta.