0,50 protsendipunktiline intressitõus viitab, et vaatamata hiljutisele energiahindade langusele muretseb ECB endiselt, et inflatsioon on eurotsoonis liiga kiire, hindas Financial Times. 

Eurostati kiirhinnangul aeglustus euroala inflatsioon jaanuaris 8,5 protsendile, detsembris oli näitaja 9,2 protsenti.

"Intressimäärade hoidmine kõrgel tasemel viib aja jooksul nõudluse summutamise abil inflatsiooni vähenemiseni. Samuti kaitseb ta pidevalt ülespoole liikuva inflatsiooniootuse eest," ütles Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde.

Keskpank lubas sarnase rahapoliitikaga jätkata ka tulevikus, ent intressimäärade tõus sõltub statistikast. Deutsche Banki juhi Christian Sewingi hinnangul on see vajalik, sest kaheprotsendise inflatsioonini jõudmine võib omajagu aega võtta.

"Praegu ootame hinnasurve vähenemist 2023. aastal ning veelgi enam 2024. aastal. Aga me ei tohiks silmist kaotada ka selle ennustuse riske. Need on peamiselt tööturult, kus on puudus oskustöölistest nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides," rääkis Sewing.

Seda, et eesmärgist kõrgem inflatsioon võib kestma jääda veel aastaks või paariks, usub ka Bruegeli mõttekoja analüütik Zsolt Darvas. Samas ennustab ta hinnakasvu tempo märkimisväärset aeglustumist.

"Madalamad energiahinnad vähendavad ka tarbijahindade energiakomponenti, aga kaudsemalt võib vähendada ka kõiki teisi hindu. Kui ettevõtted ei seisa silmitsi enam nii kõrgete energiahindadega, siis võivad nad olla valmis tagasi keerama ka oma varasemaid hinnatõuse," selgitas Darvas.

ECB nõukogu otsustas ka detsembris tõsta kolme baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Baasintressimääradega on seotud pankade pakutavate laenude intressid, mistõttu baasintressimäärade tõustes kasvavad ka laenude intressimäärad.

Neljapäeval teatas ka Inglise keskpank (Bank of England), et tõstab intressimäära 0,5 protsenti. USA föderaalreserv tõstis kolmapäeval intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra.