Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumiselt ei tasu oodata murrangulist progressi, ent Ursula von der Leyeni ja Charles Micheli külaskäik Kiievisse omab siiski märkimisväärset poliitilist kaalu. Kaks Euroopa Liidu institutsioonide presidenti peavad ühest küljest pakkuma ukrainlastele lootust, ent samas loobuma liigsete lubaduste andmisest.

Üks selliseid kohti on Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamine. Ukraina peaminister Deniss Smõhal ütles sel nädalal, et riik soovib liikmesuse kindlustada kahe aastaga.

Siin ütlevad von der Leyen ja Michel Kiievis, et kahjuks pole see kuidagi võimalik. Samas ei tohi nad jätta muljet, nagu toimuks liitumine aastakümnete pärast, millest on rääkinud Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Eelmisel suvel andis Euroopa Komisjon Ukrainale seitsme punktiga reformikava ning see on edasise aluseks. Järgmine kord vaadatakse see plaan üle selle aasta sügisel.

Teiseks räägitakse Euroopa Liidu vastusest Venemaa agressioonile. Finants- ja sõjalise abi kõrval on siin oluliseks jutupunktiks sanktsioonid. Euroopa Liit soovib sõja esimeseks aastapäevaks vastu võtta kümnenda sanktsioonide paketi. Samuti käivad Brüsselis endiselt ka tihedad läbirääkimised Venemaa naftatoodetele hinnalae seadmiseks.

Ühe positiivse uudise ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Kiievis juba välja. "Venemaa tuleb kohtutes vastutusele võtta oma jälkide tegude eest. Prokurörid Ukrainast ja Euroopa Liidust juba töötavad selle kallal koos. Korjame asitõendeid ja esimese sammuna on mul hea välja öelda, et Haagis seatakse üles Ukraina vastaste kuritegude uurimiseks rahvusvaheline juurdluskeskus," sõnas von der Leyen.

Hetkel pole selle keskuse töö kohta veel kuigi palju teada, ent see on märk, et Euroopa Liit ei lohista rahvusvahelise tribunali loomisel jalgu.