Kaubad olid võrreldes möödunud aasta jaanuariga tänavu 19 ja teenused 17,8 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta jaanuariga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusud, mis andsid kogutõusust kolmandiku.

Toidukaupadest on enim kallinenud suhkur (97,2 protsenti), jahu ja tangained (62,1 protsenti), kastmed (57,1 protsenti) ning munad (56,3 protsenti). Eluasemega seotud hinnamuutused andsid kogutõusust ligi veerandi. Transport andis indeksi tõusust kümnendiku. Bensiin oli 10,1 ja diislikütus 25,8 protsenti kallim.

Möödunud aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit jaanuaris enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust üle 60 protsendi, ning rõivaste ja jalatsite soodusmüügid.

Mertsina: Eesti ettevõtete konkurentsivõime on kõvasti kannatada saanud

Kui sügisel võis näha selgeid märke hinnatõusu kasvu pidurdumisest, siis jaanuaris on see jälle hoo sisse saanud. Swedbanki peaökonomist juhtis selle selgitamiseks tähelepanu asjaolule, et kõik tooraine- ja energiahinnad ei ole kõikide kaupade ja teenuste hindadesse veel jõudnud.

"Kui nüüd ühest küljest me teame, et energiahinnad on langenud, siis see tegelikult mõjutab ikkagi sellises pikemas vaates hindasid allapoole," ütles analüütik.

Swedbank prognoosib, et kuude pärast peaks hinnakasv olema aeglustunud. Hinnakasvu kiirenemine jaanuaris oli Swedbanki ekspertidele mõnevõrra üllatav.

Tarbijahindade tõus mõjutab ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Mertsina tõi välja, et eelmise aasta teisest poolest ettevõtete endi hinnang konkurentsivõimele välisturgudel kukkus järsult ja väga sügavale.

"Kui siia kõrvale panna ka näiteks Eesti kaupade turuosa euroalal, kuhu läheb ligikaudu pool kogu meie kaupade ekspordist, siis see samuti eelmisel aastal vähenes. Me ei saa küll 100 protsenti väita, et see on konkurentsivõime probleem, aga põhimõtteliselt võib ikkagi viidata sellele, et Eesti kaupade konkurentsivõime euroalal on kannatada saanud," ütles Mertsina.

Mitme erakonna valimislubadust toiduainete käibemaksu vähendada peab Mertsina lühiajalise mõjuga meetmeks. "Pigem ma arvan, et seda, kas toiduainete hinnad on liiga kõrged või kuidas neid hindu allapoole saada, on rohkem seotud nõudluse poolega," ütles Mertsina.