"Venemaa sõjakuse tõttu on julgeolekuriskid Eestile kasvanud ning suurõppus "Zapad 23" võib julgeolekuolukorda Läänemere regioonis veelgi pingestada," öeldakse aastaraamatus viitega Vene relvajõudude kavandatavale õppusele riigi lääneosas. "Balti riikide vaatest on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks," lisatakse samas.

Välisluureameti hinnangul ei ole 2023. aastal sõjaline rünnak Eesti vastu tõenäoline, kuna Venemaa sõjalised võimed on seotud sõjaga Ukrainas, kuid pikemas plaanis on Venemaa sõjakuse ja välispoliitiliste ambitsioonide tõttu julgeolekuriskid Eestile märkimisväärselt kasvanud.

"On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020. aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele," tõdes amet.

Välisluureameti analüüsi kohaselt peab Venemaa Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral koht, kus sõjalist survet avaldada. Seetõttu käsitleb Venemaa Ukraina sõja tõttu nõrgenenud sõjalise võimekuse taastamist Eesti piiri vahetus läheduses väga tõenäoliselt esmatähtsana.

Rosin: Venemaa tagasitõmbumist ei tasu oodata

Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin ütles "Aktuaalsele kaamerale," et Venemaa loobumist agressiivsetest plaanidest ei tasu loota.

"Hetkel on [Venemaa] kõik ressursid suunatud Ukraina peale ja tulevik sõltub sellest, kuidas see sõda lõppeb. Juhul, kui Venemaa kaotab, mis on meie kõigi eesmärk, siis ta tõenäoliselt hindab olukorda uuesti, taastab oma armee nii kiiresti kui võimalik ja tulenevalt olukorra hinnangust planeerib järgmised sammud," rääkis Rosin.

"Aga kindlasti ei juhtu see, et Venemaa tõmbub tagasi ja jääbki oma piiridesse ning globaalsed ambitsioonid kaovad. Globaalsed ambitsioonid jäävad ja tegevus jätkub," lisas ta.

Eesti-lähedased väeosad on saadetud Ukrainasse

Välisluureameti andmeil on Eesti operatiivsuunda katva Venemaa relvajõudude 6. armee osised ja Pihkvas asuv 76. ründedessantdiviis sõja esimesest päevast olnud seotud lahingutega Ukrainas ja kandnud seal suuri kaotusi.

Eelmise aasta septembris käivitatud mobilisatsioon on puudutanud ka Pihkva ja Leningradi oblastit – mõlemas on reservväelasi mobiliseeritud ning saadetud kaotuste kompenseerimiseks Ukrainas tegutsevatesse üksustesse. Samuti on mõlema oblasti treeningaladel ja väljaõppekeskustes tehtud reservistidest formeeritud uute üksuste väljaõpet.

Kuigi Venemaa mobilisatsioonivarudes jätkub tehnikat uute üksuste formeerimiseks, on siiski küsitav vajaliku kompetentsi leidmine formeeritavate üksuste staapide mehitamiseks, märgib välisluureamet. Vene relvajõududest on paljud väljaõppekeskuste instruktorid saadetud Ukrainas võitlevatesse üksustesse ning see on põhjustanud taseme languse väljaõppekeskustes ja mobiliseeritute kokkuharjutamisel sidusateks üksusteks.

Õppus "Zapad 23" võib tõsta pingeid

Välisluureamet väidab ka oma andmetele tuginedes, et Venemaa kavandab sel aastal taas suure sõjalise õppuse "Zapad 23" korraldamist, mis toimub tavapärasest rotatsioonist kaks aastat varem.

"Sellise tavapärasest õppetsüklist irduva mastaapse strateegilise ühendõppuse korraldamine lääne strateegilisel suunal samaaegselt sõjategevusega Ukrainas on käsitatav heidutuse ja ähvardusena lääneriikidele ning patriootlike meeleolude õhutamisena Venemaa elanikkonnas," märgib amet aastaraamatus.

Mobilisatsioon ja suurõppused võivad sel aastal julgeolekuolukorda Läänemere regioonis veelgi pingestada, tõdes amet.

Seetõttu on Eesti seisukohast oluline demonstreerida NATO reaalset sõjalist valmidust, et välistada Venemaa kiusatus panna alliansi julgeolekugarantiide paikapidavus proovile.

NATO ja Venemaa vahelise sõjalise konflikti tõenäosus suureneb, kui Venemaa peaks saavutama oma strateegilised eesmärgid Ukrainas– seega parandaks Ukraina võit sõjas Venemaaga ka üleüldist piirkondlikku julgeolekuolukorda, märkis välisluureamet oma aastaraamatus.

Venemaa ei loobu Ukrainast

Paraku pole aga näha, et Venemaa juhtkond loobuks Ukrainas oma eesmärkidest, seda seal kohatud kohatud vastupanule ja saadud kaotustele vaatamata, märkis amet.

Ehkki ukrainlaste kaitsetahe, riigi relvajõudude võitlusvõime ning lääneriikide ühtsus Ukraina toetamisel üllatasid Kremlit, ei ole Venemaa strateegiline eesmärk muutunud ning Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine on endiselt Venemaa siht, seisab raportis.

Kuna Venemaa hinnangul töötab aeg sõjas tema kasuks, siis on Moskva oma sõjamasina käigus hoidmiseks valmis panuseid tõstma, lisati samas.

Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin märkis oma sissejuhatuses aastaraamatusse ka seda, et eelmise aasta samasuguses raportis prognoosis amet sõja algust veebruari teises pooles ja nii ka läks: "Möödunud aasta raportis väitsime, et Venemaa loob 2022. aasta veebruari teiseks pooleks tingimused ja valmisoleku, et alustada täieulatuslikku sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Kahjuks nii ka läks."

Amet ei usu võimupööret Venemaal

Võimupööret Venemaal ja selle poliitika muutust välisluureamet tõenäoliseks ei pea. 

Sisepingete kasv ja võimuvõitlus eliidi seas on aga aastaraamatu kohaselt Venemaal vältimatu. Palju negatiivset vastukaja sai septembris käivitatud mobilisatsioon ja ka majandusolukord on sanktsioonide all keerukamaks muutunud.

Samas tõenäosus, et Putini võim laguneks, on väike. Rosin viitas Venemaa sisejulgeoleku eelarvele, mis võrreldes 2021. aastaga on tänavu kahekordne. 

"Režiim teeb ettevalmistusi või võtab kasutusele meetmeid, et mingit ohtu tekkida ei saaks ja ma ei näe ka seda, et tekiks mingi rahvarevolutsioon - opositsiooniliikumised, erinevad grupid, on suhteliselt efektiivselt Vene valitsuse poolt ära maandatud või manageeritud," tõdes Rosin.

Samuti jätkab Venema lääneriikides oma mõjutustegevusega, kasutades sõnumite edastamiseks erinevaid mõttekodasid või inimesi.