Kuue kuu euribori tõus üle kolme protsendi tähendab, et keskmise, umbes 100 000-eurose laenujäägiga inimesel kasvab võrreldes ajaga, mil euribor oli null, aasta peale laenumakse 2000 euro võrra; kuivõrd euribor tõuseb tõenäoliselt veel, peab arvestama, et aastane kasv on on 2400–2500 eurot, lausus Nestor.

See on tinginud selle, et laenutaotluste arv on praeguseks langenud kolmandiku võrra ning inimesed on uue kodu või auto soetamisel muutunud ettevaatlikuks ning ostu ja laenu võtmise pigem tulevikku lükanud.

Samas pole intresside tõus mõjutanud inimeste ja ettevõtete tagasimakseid pankadele ning makseraskuste tõusu pole kuskil näha, lausus Nestor. "Nii ettevõtetel kui ka eraisikutel pole kunagi laenuvõlgnevused nii väikesed olnud, see näitab, et neil läheb hästi," lisas ta.

Uute laenuvõtjate vähenemine seab surve alla nii panga enda laenumarginaalid kui ka ärimahu. Laenumarginaalid on koos euribori tõusuga olnud languses ning konkurents pankade vahel võib neid veelgi alla viia.

"Eks see sõltub konkurentsist. Seda ikka Eestis jagub ja survet on tunda olukorras, kus rahale on tekkinud jälle hind ja see võib tõesti lihvida maha panga marginaali," lausus Nestor.

Vähenev laenumaht ja seeläbi laenutootlus võib hakata piirama ka pankade enda äritegevust ning sundida pankasid tõstma hoiuste intresse, lisas ta.

Nestori sõnul on hoiuste intressimäärade tõus jäänud euribori tõusule alla. Kuigi koroonaajast on siiani pankadel palju inimeste ja ettevõtete raha, siis kiire inflatsioon on sedagi söömas ja see sunnib panku kõrgemaid hoiuseintresse kehtestama, lausus Nestor.

Turud prognoosivad euribori langust

Praegu on kuue kuu euribor veidi üle kolme protsendi, sügiseks kerkib näitaja ilmselt 3,5 juurde, nentis Nestor. Peale seda peaks euribor prognooside järgi langema hakkama ning jõudma 2024. aasta lõpuks 2–2,5 peale.

Palju sõltub Euroopa keskpanga intressipoliitikast liigkiire inflatsiooni vastu võitlemisel, kuid turgudel on praegu usk, et pikalt ei suuda keskpank baasintresse kõrgel hoida.

"On riike, kes on väga palju võlgu. Riike, kus inimesed ja ettevõtted on väga palju võlgu. Et majandust uuesti käima saada, peaksid intressimäärad olema madalamal, aga enne keskpank ootab ära, et inflatsioon peatub," lausus Nestor.

Alusinflatsiooni kiire kasv näitab, et tarbijatel raha jagub 

Alusinflatsioon ehk inflatsioon ilma energia- ja toidukaupade hinnata on ka praegu euroalal üle viie protsendi ja see on praegust olukorda arvestades ja ka ajalooliselt uskumatult suur number, ütles Nestor. Kõrge alusinflatsioon näitab, et inimestel on piisavalt raha, et käia väljas, osta riideid ehk teisisõnu inimestel raha jagub.

Eesti hinnatõusu jätkumise prognoosi kohta ütles Nestor, et tegu oleks puhta esoteerikaga, sest muutujaid on palju. Küll saab öelda, et ülikõrgete energiahindade prognoos tõeks ei saanud, kuid kuivõrd suurem kindlustunne mõjub majandusele hästi, võivad gaasi- ja naftahinnad ühel hetkel siiski suurenenud nõudluse tõttu tõusule minna, lausus ta.

Et Eesti inflatsioon on euroala esimeste seas, on Nestori sõnul normaalne, kui arvestada meie soovi tõusta elutasemelt Skandinaavia ja Saksamaa tasemele. See tähendab, et kui Euroopa Keskpank on seadnud sihiks inflatsiooniga taas jõuda kahe protsendi tasemele, võiks Eestis siht olla kolm või isegi rohkem protsenti.

Eestimaalaste ostujõud on aga jätkuvalt kõrgem ning seda ei näi nõrgestavat ka jätkuvalt kiire inflatsioon. Eelmise aasta lõpus oli küll näha, et jaemüügi kogused hakkasid vähenema, kuid langus oli väga väike, ütles Nestor. 

"Inimestel läheb ikkagi väga hästi, meie tööhõive on Euroopa Liidu kõrgemaid, meie palgakasv on Euroopa Liidu kõrgemaid," ütles Nestor

Samas on tarbijad läinud ka koroonaajal kogutud ja pensionireformiga tekkinud säästude kallale. Säästud ühel hetkel saavad otsa ja seetõttu on ka tänavune prognoos, et tarbimise kasv on nullilähedane, lausus Nestor.