Neljapäeval otsustas Lääneranna vallavolikogu Pärnumaal rahalise kokkuhoiu eesmärgil sulgeda neli raamatukogu: sel aastal lõpetavad töö Kirbla, Tuudi, Metsküla ja Saulepi raamatukogud.

"Vallavolikogu otsustas tänasel istungil panna kinni neli haruraamatukogu, mille lähedal on teised raamatukogud ja kus meil on kinnisvara ainult raamatukogu ruumi ulatuses," rääkis vallavanem Ingvar Saare (Isamaa). Tema sõnul pole nii, et peale raamatukogu sulgemist "jääb järgi must maa". "Ma tean, et meediale meeldib nii kirjutada, aga volikogu vaatab suurt pilti ja teenus on inimestele ka edaspidi tagatud," sõnas Saare.

Lääneranna külade raamatukogud suletakse 1. maist. Lääne Elu andmetel oli neil raamatukogudel 400 lugejat. Töö kaotab kaks töötajat.

Sel aastal on kohalik omavalitsus sulgemisotsuse teinud ka ühe Rõuge vallas asuva raamatukogu kohta ja viinud sama valla ülejäänud üheksa raamatukogu ühtse juhtimise alla ja nimetanud need teeninduspunktideks.

Mullu suleti Eestis kokku viis rahvaraamatukogu, neist neli asus Järvamaal - Ervita, Karinu, Käsukonna ja Käravete raamatukogu. Lisaks suleti Krabi raamatukogu Rõuge vallas. Tõrva lasteraamatukogu liideti Tõrva linnaraamatukoguga.

Rahvusraamatukogu kogutud andmetest selgus, et 1990. aastal oli Eestis 629 rahvaraamatukogu, kümme aastat tagasi (2013) 556 rahvaraamatukogu ning kaks aastat tagasi (2021) 513 rahvaraamatukogu. Kuigi igal aastal suletakse mõned rahvaraamatukogud, siis on ka aastaid, kui on suletud 22 (1993), 12 (2000), üheksa (2004; 2015) või seitse (2014; 2018; 2019; 2021) rahvaraamatukogu.

Ministeerium: menukad raamatukogud võiksid säilida

Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Ülle Talihärm ütles ERR-ile, et ümberkorraldused raamatukogudega toimuvad, aga see ei tähenda alati sulgemist. "See võib tähendada, et raamatukogud lähevad näiteks ühise juhtimise alla. Seni kuni kohalik omavalitsus pole otsust teinud, ei teavita nad ka kultuuriministeeriumi. Kuu aega enne ümberkorralduste toimumist peavad nad olema kultuuriministeeriumit teavitanud, aga sellel aastal veel teavitusi pole tulnud," sõnas Talihärm.

"Meie ikkagi toetame, et nendes kohtades, kus inimesed käivad ja raamatukogusid kasutatakse, - kus need on oluline kohtumispaik ja info kättesaamise paik -, et seal raamatukogud säiliksid. Oleme soovitanud, et tuleb vaadata statistikat, kohtuda inimestega, vaadata, kuidas ümberkorraldada ja paremini teha, ja siis kui statistikat on vaadatud ja selgub, et raamatukogus ei käida, inimesed on sealt ära kolinud, siis harilikult pole ka kogukonnal probleeme raamatukogu sulgemisega," rääkis Talihärm. "Kui on aga konfliktid, siis kultuuriministeerium on rääkinud omavalitsuse ja kogukonnaga," lisas ta.

"Peale haldusreformi, kui kaks vallavalitsust liitusid, ja kui oli kõrvuti kaks raamatukogu, siis ei saanud ju öelda, et kindlasti mõlemad peaksid säilima. Tuleb vaadata, kus on paremad tingimused, võimalus remonti teha või paigaldada tehnikat," rõhutas Talihärm.

Tema sõnul on omavalitsused jännis olnud sellega, mis teha suletud raamatukogude trükistega, seal on pidanud ministeerium nõuga appi tulema. "Raamatukogu vara tuleb üle anda raamatukogule, kes hakkab seda teeninduspiirkonda teenindama. Ega ükski piirkond ei saa jääda nii, et inimesed ei tea, kus asub nende raamatukogu. Tuleb teha inventuur, vanemad ja kulunumad raamatud maha kanda, aga uuemad lähevad rahvaraamatukogule, kes edasi tegutseb," rääkis Talihärm. "Ega neid ei tassita laiali," kinnitas ta.