Vendla sõnul on president Volodõmõr Zelenski välisvisiidiga seoses keeruline öelda, kui palju riigipeade vahel toimuv mõjutab tegevust lahinguväljal.

"Need seosed ei pruugi olla nii vahetud ja lineaarsed," ütles ta ja märkis, et näiteks vastu laupäeva toimunud raketirünnak on tavapärane näide Venemaa rünnakutest ning rünnaku suurust president Zelenski välisvisiidiga seostada on spekulatiivne. "Aga kindlasti president Zelenski edukas visiit Lääne-Euroopa pealinnades on suureks pahameeleks Venemaale."

Bahmuti piirkonnas ei ole viimasel nädalal täheldada suuri muutusi. Linnast nii põhja- kui lõunapool on Vene väed edu saavutanud ning Bahmut on poolenisti ümberhaaratud. "Samas see on taktikaline lahinguvälja pilt, mis võib muutuda suhteliselt kiiresti," ütles Vendla.

Vendla sõnul pole märke, et Venemaa tegeleks kardetud suure pealetungiga. Maastik on praegusel ajal pehme ning hakkab tõenäoliselt umbes nelja-viie nädala pärast paremini kandma, mis võimaldab vägedel maapinnal manööverdada. "Praegusel kujul see pealetung on suuresti suurtükivägede duell ja liigub piki suunatud teid. Ukraina on ehitanud tugevad kaitsekeskused piki teid üles ja nende võtmine pole niisama lihtne."

Osa eksperte peab Venemaa praegust tegevust plaanitud suureks pealetungiks, Vendla sõnul on seda raske kommenteerida ning lahingupilt sellele ei viita.

"Meie hinnangul seda suurt n-ö kevadist pealetungi veel ei ole, aga arvestades, et president Putin on väidetavalt andnud vägedele korralduse võta märtsikuuks Donetsk ja Luhansk tagasi, siis ilmselt üritatakse teha, mis suudetakse. Olenemata sellest, et taktikaline olukord ei võimalda seda ülesannet kergesti täita," rääkis Vendla.

Lucas: sõda destabiliseerib Putini režiimi

Ühendkuningriigi analüütik Edward Lucase sõnul on Zelenski viisit Suurbritanniasse märgiline, kuid Ukrainale peaks esmalt andma lennukeid, mida nad juba oskavad kasutada.

"Ma pole kindel, kas hävituslennukid on just see abi, mida Ukraina vajab. Ukraina lendurite väljaõpe võtaks aastaid, enne kui nad meie Tornado hävitajatega lendama õpiksid. Ukraina jaoks oleks mõistlikum saada MiG-hävitajaid, millega nad juba lennata oskavad, või F-16, mille õppimine käib ruttu. Aga selle kõigega on kohutavalt hiljaks jäädud. Me pidanuks sellega tegelema mullu veebruaris," ütles Lucas.

"Poola pakkus MiG-hävitajaid juba kümme kuud tagasi. Ameeriklased vetostasid selle," märkis ta.

Sõja üks tagajärg on Lucase hinnangul Putini režiimi destabiliseerumine. "See sõda on katastroof. Arvan, et tema aeg saab otsa palju kiiremini, kui arvame. Kui tal veab, saadetakse ta riigisisesesse eksiili nagu Hruštšov. Kui ei vea, on see midagi verejanulisemalt. Aga mina väidan, et Venemaal on kodusõda juba algamas."

Läänel puudub destabiliseeruva Venemaaga tegelemiseks aga strateegia ja see on murettekitav, märkis Lucas. "Aga ma usun, et Putini võimalused hakkavad otsa saama. Ta on juba teinud mobilisatsiooni, uut enam niisama teha ei saa. Ta üritas kaasta Valgevenet, aga kui ta tugevamalt survet avaldab, siis Valgevene laguneb."

Lucas juhtis tähelepanu, et Hiina on selgelt väljendanud, et ei salli tuumajutte ning Venemaal on vaja suhteid Hiinaga hoida.

Putini lahkumise järel ei saa Venemaast aga üleöö uut riiki. "Mina arvan, et Putini lahkumise järel lähevad asjad hullemaks. Ilmselt saab võimule mingi hunta. Kahtlustan, et mitte üksainus liider. Ja ilmselt võimule saajate seas on keegi, kes läänele tundub positiivne. Keegi, keda esitletakse kui uut Medvedjevit. Reformimeelset, kellega saaks asju ajada. Olen mures, et lääs, nagu alati tõlgendab muutusi Venemaal valesti."

Kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik rääkis saates Ukraina ambitsioonidest Euroopas ning lisaks oli stuudios eraalgatuslikult Ukraina sõjaväele abi organiseeriv ja sotsiaalmeedias suure tuntuse saavutanud Harri_EST.