Harkivi linnapea Igor Terehhov ütles intervjuus BBC-le, et laialdase sõja puhkemise tõttu on suuresti venekeelse Harkivi linna elanike arusaamad enda kohast Ukraina ühiskonnas muutunud. Ennast etniliseks venelaseks pidav Terehhov tahab, et Ukraina liituks NATO-ga ning peab mõistlikuks leebet ukrainastamist. Samuti on tema juhtimisel eemaldatud linnaruumist ajutiselt Puškini monument.

Harkiv asub Vene piirist vaid 40 kilomeetri kaugusel ning enne sõja puhkemist käisid Vene kodanikud Belgorodist ja teistest lähedalasuvatest Vene linnadest nädalavahetuseti Harkivis, kuna Ukrainas olid Terehhovi sõnul hinnad odavamad ning teenused paremad. BBC rõhutab, et praegu ootavad Vene vägesid Harkivis tankitõrjesiilid.

BBC tõi esile, et enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukraina vastu domineerisid Harkivi kohalikus poliitikas venemeelsed jõud ning 2001. aasta rahvaloenduse kohaselt rääkis linnas vene keelt 2/3 inimestest ning kolmandik Harkivi elanikest pidas end rahvuselt venelaseks. Harkivis püüti samuti 2014. aastal luua "rahvavabariik", kuid see katse luhtus kiirelt tollase linnapea vastuseisu tõttu.

Terehhov: Harkivile mõjus kainestavalt Donbassi sõda ja invasioon

Igor Terehhov juhtis tähelepanu, et Harkivi elanikele mõjus ka Donetski ja Luhanski "rahvavabariikide" kogemus ja seal toimuv sõjategevus. Donbassis tollal puhkenud konflikti tõttu oli Ukrainas 150 000 sisepagulast. Terehhovi sõnul lõppes igasugune sümpaatia Venemaa vastu peale täieulatuslikku invasiooni. Terehhovi hinnangul on nüüdseks 95 protsenti linna elanikest ukrainameelsed. "Nüüd me oleme veel radikaalsemad kui inimesed Lääne-Ukrainas," väitis Harkivi linnapea.

Harkivi linnapea Igor Terehhovi ajal on asutud eemaldama mitmeid Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud monumente. Samuti on hakatud tänavaid ümber nimetama. Näiteks Moskva prospekti nimeks sai Ukraina Kangelaste prospekt ning Belgorodi kiirtee nimetati ümber Harkivi kiirteeks. "Kuidas me saame minna mööda Moskva prospekti rindele Vene vägede vastu?" küsis linnapea retooriliselt. BBC tõi esile, et Harkivi linn suhtus enne invasiooni nimede muutmisse leigelt.

Igor Terehhov kinnitas BBC-le, et linnaruumist on eemaldatud ka Vene poeedi Aleksandr Puškini kuju. Samas rõhutas Harkivi linnapea, et emotsioonid võivad ajas muutuda ning ka kultuuriliste väärtustega peab arvestama. Linnapea sõnul on Harkivi tänavatel üha enam kuulda Ukraina keelt, kuid tema sõnul ei tohiks seda peale suruda.

BBC juhtis tähelepanu, et Terehhov kasutas veel hiljuti vene keelt avalikus kommunikatsioonis ning propageeris 2021. aastal vene keelele Harkivi oblastis eristaatuse andmist. Kui BBC selle esile tõi, siis kinnitas Terehhov ukraina keeles, et kõik muutub. Harkivi linnapea usub, et ukraina keele osatähtsus hakkab loomulikul teel kasvama ning järgmine põlvkond räägib ainult ukraina keeles. Terehhov rõhutas, et seda ei tohiks peale suruda ning tõi esile, et praegu sõdivad vene emakeelega Harkivi linna kodanikud Ukraina armees.

Sõjakahjud Harkivis on väga ulatuslikud

Linnapea Igor Terehhov rõhutas BBC-le, et Harkivis ei ole tõenäoliselt hoonet, mis poleks sõjas kahjustada saanud ning 4500 korterelamut on mingis ulatuses täielikult hävinud. Kuna linnas on kokku vaid 8200 kortermaja, siis on kogukahju väga suur. Ligikaudu 500 elumaja on sellises seisus, et neid ei saa enam korda seada.

Harkivi linnavalitsuse hinnangul on Venemaa tekitatud sõja kahjud ligikaudu üheksa miljardi dollari kandis. Linnapea Terehhov rõhutas, et kahjustada on saanud ka need taristu osad, kus otseselt kahjustust pole näha – näiteks võib raketitabamus deformeerida maa-aluseid torusid, mis mõjutab nii kütet, kraanivett kui ka elektriühendusi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis Harkivile 7. märtsil kangelaslinna tiitli. BBC tõi esile, et ühe võimaliku järgmise Vene vägede rünnaku suunaks on peetud uut pealetungikatset Harkivi vastu. Linnapea Igor Terehhovi sõnul on Harkiv valmis end kaitsma. Vene väed pommitavad Harkivi linna tihti S-300 õhutõrjerakettidega.

Enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi oli Harkiv Ukraina suuruselt teine linn, kus elas 2022. aasta 1. jaanuari seisuga 1,4 miljonit inimest. Harkivi linna võimude hinnangul elab praegu linnas 1,1, miljonit inimest.