Vanaselja sõnul peab seni, kuni Eestil piisavalt alternatiive veel pole, jätkata põlevkivi kasutamist, kuid üleminek peab kindlasti toimuma, sest fossiilkütustel põhinev energiatootmine ei anna tulevikus mingit kindlust, et ei järgneks taas uut hinnašokki.

"Meie taastuvenergiaprojektid seisvad bürokraatia, otsustamatuse taga, neid tuleb kiiremas korra juurde luua, aga nende kõrvale on vaja juhitavaid võimsusi, tuumajaama, mis on kõige keskkonnasõbralikum ja säästlikum," lausus ta.

Kaasiku sõnul ei poolda Rohelised praeguse, kolmanda põlvkonna tehnoloogiaga tuumajaama Eestisse rajamist.

"Me võiksime rääkida sellest siis, kui on olemas neljanda põlvkonna tehnoloogia, mis on passiivselt ohutu ja kasutab eelmise põlvkonna jäätmeid. Aga see on vähemalt kümne aasta kaugusel," ütles Kaasik.

Kaasik lisas, et tuumajaama ei saaks kasutada juhitava võimsusena, et täita lünki tootmisvõimsustes, sest tuumajaama töö on pidev. "Selles mõttes on see kasutu," lausus ta.

Puidukeemiatehas Eestisse rajamise kohta märkis Vanaselja, et Eestis on tegelikult olemas väga tugev puitu väärindav sektor, puitmajade ja mööbli tootjad, kuid puidukeemiatehas annaks võimaluse ka asendada järk-järgult plastist tehtud tooteid, nagu Soomes on juba juhtunud.

Kaasiku sõnul pole puidukeemiatehast Eestile vaja. "Neid on päris palju. Miks neid juurde on vaja? Kõige parem väärindamine on millegi ehitamine naturaalsest puust," lausus ta.

Kaasik: kodanikupalk tuleks järk-järgult

Roheliste valimislubaduste hulka kuulub ka kodanikupalga kehtestamine ning Kaasiku sõnul kehtestataks see järk-järgult koos tehnoloogia ja tootmisvahendite arenguga.

"See tuleb järk-järgult ja selle arvelt, et kogu aeg toimub robotiseerimine. See on ülemaailmne protsess. Inimtöö asjade tootmisel jääb järjest väiksemaks ja tulemus on see, et raha koguneb tippu, hästi palju koguneb seda juurde," lausus ta.

Kaasiku sõnul tuleks esialgu sihiks võtta miinimumpalga tase ning alguses ei saaks kodanikupalka kõik kodanikud, vaid valik tehtaks juhuvalimi alusel.

Vanaselja nimetas kodanikupalga lubadust ebarealistlikuks ning tema sõnul on sama ebarealistlikud ka paljude erakondade valimislubadused, mille täitmine või isegi täitmata jätmine viiks vääramatult kärbeteni riigieelarves.

"Tegelikult koridorides sosistatakse, et ükskõik kes koalitsiooni moodustama hakkavad, võtavad lauale negatiivse lisaeelarve," ütles ta, ja lisas, et tegelikkuses oleks pidanud kärbetega alustama juba selle aasta eelarves.

Parempoolsed pole lootust kaotanud

Kuigi erinevad küsitlused näitavad, et nii Parempoolsed kui ka Rohelised jäävad valimiskünnise alla ega pääse riigikogu uude koosseisu, siis Vanaselja sõnul tuleb ka arvestada, et umbes veerand inimestest pole veel valikut teinud.

"Täna on selge, et neljandik valijatest, kes kaaluvad veel sügavalt, otsivad erakonda (kelle poolt hääletada), kaaluvad väga tõsiselt ka Parempoolsete poolt hääletamist," ütles ta.

Kaasiku sõnul on Roheliste jaoks tähtsad ka kahe, kolme ja nelja protsendi künnis, mis tähendaks nende erakonna jaoks rahalisi võimalusi järgmisteks valimisteks valmistuda.

"Võib-olla (ületame künnise), võib-olla mitte. /.../ Ma pole kindel, et see reiting päris õige on. Seda näitavad valimised. Meie programmis on number üks punkt kliimaseadus. Seda on Eestile vaja. Teaduspõhine, täpselt nii," lausus Kaasik.