Oluline 17. veebruaril kell 22.55:

- Enam kui 600 Ukraina sõjaväelast läbis väljaõppe Saksamaal USA baasis, teatas Pentagon;

- Venemaa ründas öösel rakettidega Harkivi taristut;

- Briti luure: Ukrainas on hukkunud kuni 60 000 Vene sõdurit;

- Sevastopolis töötas öösel droonirünnaku tõttu taas Vene õhutõrje;

- USA: Venemaa sõjalised rajatised Krimmis on legitiimne sõjaline sihtmärk;

- Invasiooni aastapäeval tulevad uued sanktsioonid G7 riikide poolt;

- Allikas: Venemaa otsustas suurendada õhuväe kasutamist Ukraina vastu;

- Öösel oli Belgorodi linnas plahvatusi kuulda;

- Scholz hoiatas NATO ja Venemaa vastasseisu laienemise eest;

- Ukraina asepeaminister: Bahmutis on veel 6000 tsiviilelanikku;

- Zelenski BBC-le: Venemaa mõistab ainult relvade keelt;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 16 suurtükisüsteemi ja 800 sõdurit.

Pentagon: esimesed Ukraina sõdurid läbisid Saksamaal USA baasis väljaõppe

Esimene grupp Ukraina sõdureid lõpetasid treeningud USA baasis Saksamaal, teatas Pentagon.

Esimesed 635 Ukraina sõdurit läbisid Pentagoni teatel väljaõppe Grafenwöhri treeningalal, kus USA viib läbi ka enda sõjaväelaste relvade ja manöövrite kombineeritud väljaõpet.

Teise viienädalast väljaõpet saavasse gruppi kuulub 710 Ukraina sõdurit ning nad on juba õppega alustanud.

Ukraina sõdurite väljaõpe algas jaanuari keskel ning see on osa USA laiendatud plaanist valmistada Ukraina sõjaväelasi ette lahinguks. Varem oli USA pakkunud väiksema mahuga väljaõpet erinevatel relvasüsteemidel, näiteks HIMARS-i raketiheitjatel.

Uue kava järgi läbivad ukrainlased sõduri baastreeningu ning saavad väljaõppe meditsiinis. Neile õpetatakse ka Bradley jalaväelahingumasinate kasutamist, samuti iseliikuvate haubitsate M109 kasutamist, mida USA lubas Ukrainale anda.

Järgmisel nädalal algab 890 Ukraina sõduri väljaõpe Strykeri lahingumasinatel.

Macroni sõnul peab lääs oma toetust Ukrainale suurendama

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus reedel liitlasriike üles suurendama sõjalist abi Ukrainale. Macroni sõnul pole praegu aeg Venemaaga dialoogi pidamiseks, vahendas Reuters. 

"Praegu pole aeg dialoogiks. Me peame suurendama oma toetust Ukraina rahvale ja selle armeele. Peame aitama neil alustada vasturünnakut. Oleme valmis suurendama oma toetust ja oleme valmis pikaks konfliktiks. See on ainus viis tuua Venemaa tagasi läbirääkimiste laua taha," ütles Macron. 

Macron osales reedel Münchenis toimuval julgeolekukonverentsil. Macron pakkus samuti välja, et Pariis võiks korraldada ise konverentsi Euroopa õhutõrje ja teiste suuremahuliste kaitse-investeeringute teemal.

Parteideülene rühm USA esindajatekoja saadikuid kutsus Bidenit üles saatma Ukrainasse hävitajaid

Poliitikud saatsid USA president Joe Bidenile kirja, milles palusid saata Ukrainasse hävitajad F-16. Kirjale kirjutas alla Maine'i osariigi demokraadist saadik Jared Golden, vabariiklasest saadik Tony Gonzales, demokraat Jason Crow, demokraat Chrissy Houlahan ja vabariiklane Mike Gallagher, vahendas CNN. 

Vabariiklasest esindajatekoja väliskomisjoni juht Michael McCaul ütles reedel, et "USA peaks saatma Ukrainale kõik, mida nad võitmiseks vajavad". 

Wallace: Vene väed pole oma vigadest õppinud

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles, et Venemaa armee kannab Ukrainas suuri kaotusi. Wallace'i sõnul liigub Venemaa armee edasi meetrite kaupa ja pole oma vigadest õppinud. 

Wallace osaleb Münchenis toimuval julgeolekukonverentsil ja andis seal intervjuu ajalehele Financial Times. Wallace ütles, et pole tõendeid, et Venemaa alustab lähiajal ulatuslikku pealetungi Ukraina vägede vastu. 

"Praegu puuduvad tõendid Venemaa suure pealetungi kohta. Näeme, et nad liiguvad rindel veidi edasi, kuid teevad seda tuhandete elude arvelt," ütles Wallace. 

Musta mere viljakokkuleppe jätkamise kõnelused toimuvad järgmisel nädalal

Ukraina taristuvaldkonna aseministri Juri Vaskovi teatel toimuvad järgmisel nädalal kõnelused Musta mere viljakokkuleppe jätkamiseks. Vaskovi sõnul on Venemaad survestatud, et mitte ainult ei tuleks viljakokkulepet pikendada, vaid parandada tuleks ka kokkuleppe töötamist. Samas tahab Venemaa tõenäoliselt kehtestada mingeid enda nõudmisi, vahendas Reuters.

Eelmise aasta juulis tehtud kokkuleppe kohaselt võib Ukraina eksportida vilja kolmest enda sadamast. Venemaa on varem väljendanud, et neile mõned selle kokkuleppe aspektid ei meeldi ning nad sooviksid, et ka Vene põllumajanduseksporti mõjutavad sanktsioonid lõpetataks.

Venemaa ründas öösel rakettidega Harkivi taristut

Vene väed tegid öösel Harkivi linna vastu raketirünnaku, teatas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov. Esialgsetel andmetel kasutati S-300 rakette kriitilise taristu ründamiseks.

Scholz hoiatas NATO ja Venemaa vastasseisu laienemise eest

Saksamaa kantsler Olaf Scholz osales reedel Münchenis toimuval julgeolekukonverentsil ja pidas seal kõne. "Lääs peab hoolikalt kaaluma oma tegevuse tagajärgi ja lääneriigid peavad oma partneritega kooskõlastama kõik olulised sammud. Meil on siin tegemist ohtliku sõjaga, mis toimub Euroopas," ütles Scholz. 

"Esimest korda ajaloos peab tuumariik siin Euroopa pinnal imperialistlikku agressioonisõda. Lääs peab säilitama tasakaalu Ukraina toetamise ja eskaleerumise vältimise vahel," lisas Scholz. 

Scholz ütles samuti, et liitlased peaksid võimalikult kiiresti saatma tankid Ukrainasse. "Need liitlased, kes suudavad saata tanke Ukrainasse, peaksid seda nüüd tõesti tegema," ütles Scholz.

Briti luure: Ukrainas on hukkunud kuni 60 000 Vene sõdurit

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi teatel on Vene regulaarvägede ja palgasõdurite grupeeringud kokku kandnud üle 175 000 sõduri kaotusena. Venemaa kaotused võivad Suurbritannia hinnangul ulatuda kuni 200 000ni. See tähendab, et Ukrainas on hukkunud 40 000 kuni 60 000 Vene sõdurit. Sõjalist kaotuste hulka arvestatakse nii hukkunuid kui ka viga saanuid.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 17 February 2023

Find out more about the UK government's response: https://t.co/79EeudgP5j

#StandWithUkraine pic.twitter.com/XHzsXcaPNB

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 17, 2023

Britid rõhutavad, et Venemaa kaotused on peale eelmise aasta septembris ellu viidud osalist mobilisatsiooni tõusnud. Suurbritannia kaitseministeeriumi hinnangul on hukkunute osakaal kõikidest kaotustest moodsate standartide kohaselt väga suur, mis tuleneb Vene relvajõudude kehvast meditsiiniabist. Enamik Vene kaotusi on suurtükiväe tekitatud.

Briti kaitseministeeriumi hinnangul on Wagneri palgasõdurite grupeeringu vangsõduritest hukkunud lahingus kuni pooled.

Mitmed allikad kinnitasid hiljuti The New York Timesile, et Venemaa on sõjas Ukraina vastu kaotanud kuni 200 000 sõdurit. Rahvusvahelise strateegiauuringute instituudi hinnangul on Venemaa sõjas Ukraina vastu kaotanud hinnanguliselt üle 2000 tanki.

Vene võimud määrasid ametisse uue Kesksõjaväeringkonna ülema

Venemaa kaitseministeerium teatas oma koduleheküljelt, et Kesksõjaväeringkond sai uue juhi. Uueks juhiks sai kindral  Andrei Mordvitšev, kes hakkab asendama kindral Aleksandr Lapinit. Lapinist sai eelmisel kuul Venemaa maavägede staabiülem, vahendas The Guardian. 

Mordvitšev juhtis eelmisel aastal Vene vägesid Mariupolis. Ukraina armee väitis märtsis, et riigi väed tapsid Mordvitševi. 

Venemaa juhid teevad armee juhtimises ümberkorraldusi. Kaitseminister Sergei Šoigu nimetas jaanuaris Ukrainas sõdivate vägede uueks ülemjuhatajaks Valeri Gerassimovi. Gerassimov hakkas asendama kindral Sergei Surovikinit

Sevastopolis töötas öösel droonirünnaku tõttu taas Vene õhutõrje

Okupeeritud Krimmi poolsaarel Sevastopoli linnas oli nelja paiku öösel kuulda valju plahvatust, mis kohalike okupatsioonivõimude teatel oli drooni alla tulistamine õhutõrje poolt, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat ei soovinud Ukraina meediale seda plahvatust kommenteerida, kuid vihjas, et taolised fenomenid Krimmis jätkuvad.

Raadio Vaba Euroopa teatas jaanuari alguses, et Krimmi kinnisvaraturg on droonirünnakute ja kaasneva õhutõrjesüsteemi töö ja sõjahirmu tõttu sisuliselt kokku kukkunud.

USA: Venemaa sõjalised rajatised Krimmis on legitiimne sõjaline sihtmärk

USA asevälisminister Victoria Nuland kinnitas meediakohtumisel neljapäeval ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriikide jaoks on Venemaa sõjalised rajatised Krimmis legitiimsed sihtmärgid Ukraina jaoks. Nuland tõi esile, et Venemaa on rajanud Krimmi poolsaarele väljaõpperajatisi, relvaladusid ja juhtimispunkte, mis ohustaksid Ukrainat ka tulevikus kui need puutumata jääksid.

Krimmi vabastamise osas ei tahtnud Nuland spekuleerida ning asevälisminister rõhutas, et enne peab Ukraina armee muud okupeeritud alad vabastama. Nuland rõhutas, et USA ei tunnista kunagi Krimmi Venemaa osana.

Victoria Nuland rõhutas lisaks, et tuleb tekitada tagatised, mis hoiaks tulevikus ära järgmise Venemaa sõjalise rünnaku. Asevälisministri sõnul ei ole Putini ega tema võimaliku järeltulija võimalikud lubadused usaldusväärsed.

Victoria Nulandi sõnul on USA arvamusel, et Ukraina armee tuleb üles ehitada sellisel viisil, mis heidutaks tulevikus Putinit uuesti Ukrainat ründamast, vahendas BBC venekeelne teenistus.

Invasiooni aastapäeval tulevad uued Vene sanktsioonid G7 riikide poolt

USA asevälisminister Victoria Nuland ütles neljapäeval ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriigid ning ülejäänud G7 riikide grupp teatab Venemaa täieulatusliku invasiooni aastapäeval uuest sanktsioonide paketist Venemaa vastu. Uus sanktsioonide pakett võtab sihikule Vene kaitsetööstuse jaoks tarviliku tehnoloogia tarne.

Allikas: Venemaa otsustas suurendada õhuväe kasutamist Ukraina vastu

Sõltumatu Vene uudisteportaal Važnõe Istori (olulised lood) teatas Vene kaitseministeeriumi allikatele tuginedes, et Vene väejuhatus on otsustanud suurendada märkimisväärselt enda lennuväe kasutamist Ukraina vastu. Seda hoolimata Ukraina õhutõrjest.

Allikas kinnitas portaalile, et Venemaa on valmis taluma suuri kaotusi enda lennuväes ning Ukraina õhutõrje tööst hoolimata suudaks Venemaa lennumasinad tekitada Ukrainale palju probleeme.  

The Financial Times teatas 14. veebruaril lääne luureallikatele tuginedes, et Venemaa on hakanud koondama lennukeid ja helikoptereid Vene-Ukraina piiri lähistele.

Öösel oli Belgorodi linnas plahvatusi kuulda

Belgorodi kesklinnas oli taevas kuulda seitset plahvatus ning tegu võis olla õhutõrje tööga, teatas RIA Novosti.

Ukraina peastaap: Luhanskisse saabusid uued Iraani drooniinstruktorid

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse ülevaate kohaselt tõid Vene väed okupeeritud Luhanski oblastisse Iraani Shahed droonide instruktoreid.

Ukraina asepeaminister: Bahmutis on veel 6000 tsiviilelanikku

Ukraina asepeaminister Irina Veretšuk teatas, et Bahmutis on hinnanguliselt veel 6000 tsiviilisikut, vahendas BBC. Veretšuki sõnul on ta ehedalt üllatunud, et nad pole ägedate lahingute piirkonnast ära läinud. Enne Venemaa täieulatuslikku invasiooni elas Bahmutis ligikaudu üle 70 000 inimese.

Kanada eraldas 5,6 miljonit Ukraina demineerimiseks

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal teatas, et Kanada annab Ukrainale riigi demineerimiseks 7,5 miljonit kanada dollarit.

announced an additional 7.5 mln CAD for demining. During the meeting in Kyiv, I thanked @melaniejoly for support to . We discussed 's economic development & recovery, as well as the tightening of sanctions against rf. We appreciate the solidarity of our friends. pic.twitter.com/CGoKoAeXCr

— Denys Shmyhal (@Denys_Shmyhal) February 16, 2023

Demineerimisele eraldatud rahast teatati Kanada välisministri Melanie Joly viisiidil Kiievisse.  

Zelenski BBC-le: Venemaa mõistab ainult relvade keelt

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis BBC-le intervjuu, milles kinnitas, et Ukraina ei ole nõus andma võimaliku rahuleppe käigus ära osa enda territooriumist Venemaale. Maa andmine tähendaks, et Venemaa tuleks hiljem tagasi, kinnitas Zelenski.

Volodõmõr Zelenski sõnul on paljuräägitud Vene pealetung alanud ning Venemaa ründab rindejoonel mitmes suunas. Zelenski sõnul kiirendab lääneriikide päritolu relvade andmine rahu tulekut Ukraina pinnal, kuna Venemaa mõistab vaid relvade keelt.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 800 sõdurit ja 16 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 141260 (võrdlus eelmise päevaga + 800);

- tankid 3298 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 6520 (+3);

- lennukid 298 (+0);

- kopterid 287 (+0);

- suurtükisüsteemid 2322 (+16);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 467 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 241 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 2013 (+1)

- tiibraketid 871 (+14);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5187 (+20);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 221(+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.