Smith väljendas Müncheni julgeolekukonverentsil sügavat muret väljavaate üle, et ukrainlastel tuleb pidada Krimmi tagasivallutamiseks verist võitlust, vahendas Politico.

"Usutavasti valitseb üksmeel selles osas, et inimesed mõistavad, et Ukraina ei valluta Krimmi sõjaliselt tagasi," lausus Smith.

Kuigi Ukraina valitsus on alati öelnud, et kavatseb tagasi vallutada kogu okupeeritud territooriumi, sealhulgas Krimmi, mille Venemaa vallutas 2014. aastal, oleks võitlus tõenäoliselt raske ja verine, arvestades kaitset, mille Venemaa on okupatsiooniaastatel poolsaarele ehitanud.

Smithi sõnul tuleb sõjale ühel hetkel läbirääkimiste teel lõpp.

"Parim stsenaarium oleks mingisugune "ühe Ukraina" kokkulepe," lisas ta. "Põhiküsimus on selles, kas me saame anda Ukrainale julgeolekugarantiisid, mis võimaldaksid USA-l ja partnerriikidel jätkata Ukraina koolitamist ja relvastamist, et Venemaa ei teeks seda paari aasta pärast uuesti, kui nad on hinge tõmmanud."

Samas ei välistanud Smith ka võitlust Krimmi eest, kuna see on Ukraina otsustada.

Kõrge demokraadi sõnad peegeldavad Washingtonis üha laiemalt levivat vaadet, mille kohaselt tuleks sõja lõpetamiseks pärast aasta aega kestnud vihast võitlust mingile kokkuleppele jõuda. Reedel ütles USA asevälisminister Victoria Nuland, et Ukrainas ei ole turvaline enne, kui Krimm pole vähemalt demilitariseeritud.

Jaanuaris toimunud salajasel briifingul rääkisid Pentagoni ametnikud esindajatekoja relvajõudude komiteele, et tõenäoliselt ei suuda Ukraina väed lähitulevikus Krimmi Vene vägedelt tagasi vallutada. Samas on poolsaare tagasivallutamine Ukraina valitsuse üks peamisi sõjaeesmärke.

Kolmapäeval ütles USA riigisekretär Antony Blinken ekspertide rühmaga toimunud kohtumisel, et Ukraina katse Krimm tagasi vallutada oleks Venemaa juhi Vladimir Putini jaoks punane joon, mis võib viia Venemaa tugevama reaktsioonini. USA ei julgusta Ukrainat aktiivselt Krimmi tagasi võtma, kuid Blinkeni sõnul saab otsuse teha ainult Kiiev ise, rääkisid kohtumisega kursis olevad allikad.

NATO ametnikust allikas rääkis Münchenis Politicole, et arvatavasti ootavad venelased rünnakut Kiievile. President Volodõmõr Zelenski on järjekindlalt öelnud, et loomulikult võiks selle küsimuse läbirääkimistelaua taga tõstatada, kuid ta peab olema valmis seda ka relvajõuga tegema, kui asi selleni jõuab.

"Arvan aga, et Ukraina juhtkond näeb oma väljakutseid väga selgelt," tõdes allikas.

Ta lisas, et venelased on Ukraina võimaliku kallaletungi pärast mures ja selle ohu tõttu on osa Vene vägesid jäänud paigale, et vajadusel võidelda. Venemaa on Donbassis pealetungi käigus kaotanud tuhatkond sõdurit päevas ning nii suured kaotused võivad mingil hetkel Putini jaoks poliitiliselt jätkusuutmatuks muutuda.

"Mitte ainult venelased ei sunni ukrainlasi dilemmade ette. Ka venelased on sama probleemi ees. Kui oled Krimmi okupeerinud, pead seda ka kaitsma. Pead seda tugevdama. Pead seda uuesti varustama," loetles allikas kõiki asjaolusid, mis muudavad Kremli kulud suureks nii sõjaliselt kui ka majanduslikult.