Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu hinnangul räägivad kõrghariduse rahastusest enim Reformierakonna ja Keskerakonna programmid, lubades rektorite soovitud 1,5 protsenti SKP-st kõrgharidusele. Pea kõik erakonnad lubavad tasuta esimest eestikeelset kõrgharidust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aga rõhuasetus on sellel esimesel kõrgharidusel. See mõte, et elukestvat õpet peavad tööandjad või üliõpilased ise maksma, on erinevates kohtades sees," ütles Aune Valk.

Sotsiaaldemokraatide Tartu linna esinumber Krista Aru toob Sotsiaaldemokraatide põhiteemaks kõrghariduses õppejõudude palgakindluse.

"See õppejõud, kellel on doktorikraad, peaks saama vähemalt kaks Eesti keskmist palka. Uued doktorandid, kes nüüd on vormistatud tööle, ka nende tasu ei tohiks olla väiksem kui Eesti keskmine palk," lausus Aru.

Sotsid lubavad ka tõsta vajaduspõhise tudengite õppetoetuse 500 euroni.
Erakonnale Eesti 200 on partei asejuhi Kristina Kallase sõnul kõige olulisem õppelaenu reform.

"Õppelaenu tuleb suurendada, intressimäärasid jälgida, et nad ei oleks liiga kõrged ja tagasimakse perioode pikendada. Ja meie jaoks on ülioluline, et toetaksime ülikoolide ja õppe rahvusvahelistumist," sõnas Kallas.

Isamaa erakonnale on oluline, et Eesti tudengid õpiksid Eestis ja eesti keeles. Samuti peab Isamaa aseesimees Tõnis Lukas oluliseks palgatõusu.

"Meie eesmärk on, et professor saaks neli keskmist palka, kaasprofessor kolm keskmist palka ja doktorikraadiga lektor kaks keskmist palka," ütles Lukas.

Keskerakond lubab kõrghariduse rahastuse erasektori abil tuua kahe protsendini ning luua õppelaenu süsteemi eritingimusi.

Samamoodi tahab võimaldada laste saamisel õppelaenu kustutamist EKRE. Lisaks lubab EKRE suurendada õppekohtade arvu tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas.

Õppetoetuste ja laenude süsteemi lubab reformida ka Reformierakond, samuti soodustada eraraha kaasamist kõrgharidusse, et rahastus kasvaks 1,5 protsendini SKP-st.

Parempoolsed plaanivad ainsana asendada tasuta kõrghariduse osalise õppemaksuga. Suurendada reaalvaldkonna lõpetajate osakaalu ning reformida õppelaenu süsteemi.

Rohelised tervitavad eelmise aasta valitsuskoalitsioonis kokku lepitud kõrghariduse rahastuse tõusu 15 protsendini aastas ning lubavad õppejõududele baastöötasu. Õppetoetuste süsteemi muutmisele on mingil määral mõelnud kõik erakonnad.

"Tooksin Keskerakonda, Reformierakonda, sotse esile, kes rõhutavad seda, et see toetuste süsteem peab pühendumist võimaldama. On ka huvitavaid ideid. Keskerakonnal, EKRE-l ja Isamaal on mõte, et laenude ja õppelaenude süsteem ja tagasimakse tuleks kuidagi siduda laste arvuga. Võib-olla praegu on perepoliitika ülevalolev teema, aga et see nii mitmes programmis välja tuli, see üllatas," kommenteeris Aune Valk.