Juristieksami mõte tekitab erialainimestes küsimusi
Justiitsministeeriumi mõte nõuda inimesi kohtus esindavatelt juristidelt eraldi eksami tegemist tekitab erialainimestes küsimusi.
Juristieksami andja peab aru saama nii laenu- kui kindlustuslepingust, tundma pärimisõigust ja mõistma põhiseaduse aluspõhimõtteid. Ta peab orienteeruma nii kriminaalmenetluses kui Euroopa Liidu institutsioonides. Kui küsitakse, peab ta koostama lepinguprojekti või kohtulahendi. Iga ülesande lahendamiseks on aega viis tundi.
Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütleb, et juristieksami sisseviimisega lahendataks korraga kaks probleemi. Neist esimene on korralduslik ja peaks vähendama halduskoormust. Praegu peavad kohtutäiturid, advokaadid, kohtunikud, prokurörid ja notarid andma eraldi erialaeksami.
"Kõikides nendes eraldi tsunftieksamites on muutunud põhiosaks magistritasemele vastavuse hindamine. Juristieksamiga me toome selle põhiosa ühiseks eksamiks, mis tähendab, et põhirõhk läheb ühisele eksamile. Sellega hinnatakse, kas barjäär on ületatud, kas inimene on suuteline magistritasemel Eesti õigust kohaldama. Ja kui sellele järgneb mingisugune ameti- või kutseeksam, siis on see suunatud kitsalt ameti või kutse spetsiifikale. Ja ta võib olla võistluseksam, kui seal on ette nähtud konkurss ametisse sisenemiseks," rääkis Peep.
Teine probleem puudutab juriste, kes inimesi kohtutes esindavad, kuid advokatuuri ei kuulu. Kohtus esindamiseks piisab õigusala magistriharidusest, ent Peep ütleb, et see ei taga kvaliteeti.
"Kolm aastat on õpitud midagi muud. Näiteks infotehnoloogiat või majandust ja siis üks aasta näiteks IT-õigust või keskkonnaõigust. Või see õppimine võib olla üldse välismaal. Meil on üritatud kohtusse tulla esindajaks ka KGB või FSB koolide diplomiga, mis formaalselt vastab magistritasemele," selgitas asekantsler.
Viljar Peep ütles, et muudatus ei puudutaks paljusid inimesi. Aktiivsemaid ehk aasta jooksul vähemalt kümmet klienti esindavaid ning advokatuuri mittekuuluvaid juriste on paarsada. Õigusbüroo OÜ Hugo juhatuse liige Erki Pisuke usub, et nende jaoks eraldi eksamit luua pole mõtet.
"Probleemsetena on välja toodud kuskil 20 juristi. Ja nende puhul ka kuskil poolte puhul on ette heidetud pigem keeleoskust. Ehk nad on eesti keelt emakeelena mittekõnelevad juristid."
Pisuke ütles, et kui kohus näeb, et inimese esindaja ei oska oma tööd, võib ta juristi kohtuasjalt kõrvaldada. "Ehk peaks seda õigust kohtute poolt ka tihedamalt ja julgemalt kasutama," arutles Pisuke.
Viljar Peep aga märkis, et ühelt kohtuasjalt kõrvaldamine ei sega juristil järgmist ette võtmast. Kohus peab otsust iga kord eraldi põhjendama.
"Ja selleks ajaks, kui kohus tuvastab, et jah, tegemist on kompetentsiprobleemiga, võib olla inimesele tehtud juba korvamatut kahju. Kas on mingid vaidlustamise ajad lastud lõplikult mööda või on inimene lihtsalt maksnud palju raha teenuse eest, mis toob talle kahju," rääkis Peep.
Erki Pisukese sõnul on õigusteenus paljudele kallis ja kättesaamatu.
"Ütleme jurist, kes on võib-olla juba aastakümneid inimesi kohtus esindanud, peab hakkama nüüd uuesti eksamit tegema. Siis võib ühe hüpoteesina püstitada, et võib-olla juristide ring, kes professionaalselt tegutsevad, tõmbub koomale."
Pisuke lisas, et mõned juristid spetsialiseeruvad väga kitsalt näiteks perekonnaõigusele ning nende töös ei pruugi kõigi õigusvaldkondade tundmist vaja minna.
"Kui jurist suudab ennast elatada väga kitsas valdkonnas, seal spetsialiseeruda, efektiivselt toimetada, siis see tagabki kõige parema kvaliteedi."
Viljar Peep aga usub, et inimesi kohtus esindaval juristil peab olema laiem teadmistepagas.
"Perekonnaõiguslikud vaidlused on sageli seotud näiteks vara jagamisega. Kui sa ei tunne asjaõigust ja ei saa aru vallas- ja kinnisvara käibealustest, on sul väga raske pakkuda head õigusteenust. Eksamiga pakume me paindlikkust. Ehk tundma peab nii eraõigust, avalikku õigust kui karistusõigust. Üheski ei tohi läbi kukkuda ehk n-ö kolme miinuse peab igas kätte saama. Aga keskmine peab olema kõrgem. Ehk midagi peab siis paremini tundma," selgitas Peep.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi