Serbia ja Kosovo liidrid on andnud esialgse heakskiidu Euroopa Liidu toetatud ettepanekule, millega tahetakse leida lahendus kuid kestnud poliitilisele kriisile. Viimaseid diplomaatilisi arenguid kinnitas esmaspäeval pressikonverentsil Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Kummagi kõnealuse riigi esindajad Borrelliga ühiselt pressikonverentsil ei osalenud.

Josep Borrelli sõnul nõustusid nii Serbia president Aleksandar Vucic kui ka Kosovo peaminister Albin Kurti, et Euroopa Liidu ettepaneku alusel tuleb arutelusid jätkata. Nii Serbia kui Kosovo tahavad liituda Euroopa Liiduga, kuid selle eelduseks on omavaheliste suhete ära klaarimine. Josep Borrell jagas leppe ettepaneku sisu kohta pressikonverentsil vähe detaile, juhtis tähelepanu Associated Press (AP).

Serbia president Aleksandar Vucic kinnitas hiljem eraldiseisvalt, et ta lootis kõnelustelt kompromisside kokku leppimist, kuid Kosovo peaminister Albin Kurti ei olevat sellega nõus olnud. Vucic lisas, et kõneluste käigus ei lepitud kokku kuidas Euroopa Liidu plaan ellu viia. Kurti samas väitis, et kuigi mõlema riigi liidrid nõustusid teksti sisuga, siis ei olnud Vucic valmis sellele alla kirjutama.

EL-i ettepaneku kohaselt ei tohiks Serbia takistada Kosovo osalust rahvusvahelistes organisatsioonides

Euroopa Liidu poolt välja pakutud kokkuleppe kohaselt ei takista Serbia Kosovo liitumist rahvusvaheliste organisatsioonidega ning pooled peaksid kokku leppima, et kumbki riik ei esinda teist riiki rahvusvahelisel tasandil. Samuti peaksid mõlemad osapooled austama ÜRO harta kohaselt vastastikku teineteise iseseisvust, autonoomiat ja territoriaalset sõltumatust ja enesemääramise õigust.

Josep Borrell oli kokkuleppele jõudmise osas optimistlik ning väitis, et kaks riiki peaksid kokkuleppe kohaselt lihtsustama vastastikust piiriületust, mis tugineks vastastikuselt ID-kaartide ja numbrimärkide tunnustamisel. Samuti peaksid kaks riiki hakkama tunnustama vastastikuselt välja antud diplomeid.

Peale kõige muu peaksid kaks riiki saatma teineteisele enda esindajad (Permanent Missions). Samuti peaks Kosovo tagama piisava omavalitsuse seal asuvale serblastest vähemusele.

Serbia suhted Kosovoga on pikalt olnud pingelised

Kosovo kuulutas end 2008. aastal Serbiast ühepoolselt iseseisvaks. Kosovo iseseisvust on tunnustanud mitmed Euroopa Liidu riigid, kuid mitte kõik. Samuti ei tunnusta Kosovot riigina Serbia ega Venemaa.

Hiljuti olid kahe riigi vahel pinged autonumbrimärkide küsimuse tõttu. Sellega seonduvalt ei soovinud paljud etnilised serblased Põhja-Kosovos enam Kosovo riigiametites töötada, mis tekitas omakorda täiendavaid pingeid, kuna Kosovo saatis serblaste enamusega piirkondadesse enda julgeolekujõud.

Euroopa Liit on vahendanud kõnelusi Serbia ja Kosovo vahel alates 2011. aastast, kuid vähesed 33-st kokkuleppest on ellu viidud. Belgradis toimusid veebruari alguses Serbia presidendi hoone ees protestid suhete normaliseerimise vastu. Nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid on survestanud Serbiat ja Kosovot alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale enda suhteid kiiremini normaliseerima.