EKRE esimees Martin Helme oli kolmapäeval koos Isamaa aseesimehe Urmas Reinsaluga külaline ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", kus teemaks olid mõistetavalt äsja toimunud riigikogu valimised. Helme ütles sissejuhatuseks, et senikaua, kui ta ei tea, kuidas saadi kokku e-hääled ja valimisteenistus logisid ei avalikusta, ei ole ka teada, milline oli valija tegelik tahe. Ja seetõttu ei saa Helme sõnul tema ja EKRE toetajad pidada valimistulemusi legitiimseks.

Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu sellega ei nõustunud ja ütles, et väärikas konservatism ei õõnesta institutsioonide usaldusväärsust ja meenutas, et kui eelmistel valimistel e-hääletusega sai EKRE paremuselt teise tulemuse, siis EKRE e-hääletust kui sellist kahtluse alla ei pannud.

"Te tahate sõnades hoida valimiste usaldusväärsust, aga sa, Martin, viitad eeldusele, et ühiskonna teid ootav osa ei pea uut parlamenti legitiimseks. Ma arvan, et eriti praeguses piirsituatsioonis on vastutustundlik otsida riigis ühisosa ning süsteemi kallal nääklemine ei ole küps," sõnas Reinsalu.

Helme vastas, et valimistulemuste legitiimsust oleks lihtne tõendada, kui neile näidataks e-hääletamise data ära. "See ei ole midagi keerulist ja pole ka riigisaladus. Mis puudutab kohtuid (kuhu EKRE kaalub minna - toim), kes jahvatavad omamoodi, siis kõik peavad nende otsust lõpuks aktsepteerima," sõnas Helme. "Ei, ei kavatse!" vastas Helme saatejuhi täpsustavale küsimusele, kas pahameel e-valimistega võib lõppeda sarnase olukorraga kui Ameerikas ja EKRE toetajaid ründavad Toompead.

Reinsalu rääkis, et meeldib valimistulemus või mitte, aga rahvas on valimistel kõnelenud ja valimistele tuleks joon alla tõmmata.

"Kui võtame reitingud, siis isegi kui jäi mulje, et need ujuvad, siis keegi arvutas mediaani välja ja reitingud panid päris täppi. Õnnitlused Aivar Voogile (Kantar Emori uuringujuht - toim)," vastas Reinsalu.

Sõnasõda kaitseväe juhatajaga

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Helmelt, kas EKRE kehvema tulemuse põhjus polnud hoopis selles, et Helme ise pidas valimistele eelnenud nädalatel sõnasõda kaitseväe juhataja Martin Heremiga, millest polnud EKRE-l midagi võita, küll aga kaotada. Helme vastas, et ta ei tahtnud Heremiga vaielda.

"Mis puudutab kaitseväe teemat, siis on erakordselt halb, et mina ei vaidle Pevkuri või Kallasega, vaid kaks nädalat enne valimisi tegeleb Reformierakonna eest kampaania tegemisega kaitseväe juhataja. Mina kritiseerisin valitsuse otsuseid anda ära raskerelvasid. Ega Herem ei saa neid ära anda, see on valitsuse otsus. Aga selle asemel, et valitsus selgitaks oma otsuseid, tormas mulle kallale kaitseväe juhataja. Tegi ta seda siis Reformierakonna ässitusel või mitte," sõnas Helme.

Küsimusele, kas EKRE pani oma kampaanias mööda, kui eelmise aasta sügisel otsustas, et panevad fookuse majandus- ja toimetulekuteemadele, kuid energiahinnad hakkasid hoopis langema, vastas Helme, et ta sellise hinnanguga päris ei nõustu.

"Majanduse varisemine ei ole Tallinna kesklinnas nii selgelt tunnetatav, kuid pealinnast väljapool on see kriitilisem teema. Küsimus on selles, et valimised on narratiivide võitlus. Oli selge, et kui põhiteema pole majandus ja toimetulek, vaid sõda, siis see on eelis istuvale valitsusele. Reformierakond suutis väga osavalt hoida teema sõjal. Ja hirmutada ühiskonda. Aga meie sõnumid olid siiski õiged, ka riigikaitselised," jäi Helme endale kindlaks.

Saatejuht tõi aga välja, et EKRE sõnumites kumas vastu Ukraina-kriitika, kuid Eesti ühiskonnas on endiselt suur poolehoid Ukraina toetamisele nii relvadega kui ka sõjapõgenike vastuvõtmisele.

Helme vastas, et EKRE rääkis ka, et nad toetavad Ukrainat ja et Eestil ja Ukrainal on üks ühine vaenlane Venemaa näol.

"Aga millega meie ei saa leppida on massiimmigratsioon ja et me anname oma relvad ära ning et meie inimeste arvelt tehakse asju. Ma olen nõus, et me ei suutnud võibolla-piisavalt selgelt seda kõike kommunikeerida," oli Helme enesekriitiline.

Ta lisas, et EKRE kampaanias tehti ka vigu ja kaitsti teadlikult positsioone, mis polnud populaarsed.

"Ma täiesti siiralt öeldes ei näinud kampaania käigus mitte ühtegi inimest, kes oleks uskunud pooltki sõna sellest Prigožini loost. See oli puhas infooperatsioon ja libauudis. Tõsi, küll aga nägin ma tänaval inimesi, kes leidsid, et vaidlemine selle üle, kui palju ukrainlasi võib Eestisse tulla või kui palju me oma relvi ära anname, ei ole õige. Aga see oli positsioon, mida me hoidsime ja ka teadsime, et see pole populaarne. Aga me tegime seda, sest meie meelest on need valitsuse otsused Eestile kahjulikud," sõnas Helme.

Isamaa ja EKRE juhte vahetada ei plaani

Indrek Kiisler tõi välja, et Isamaal oli töö lõpetanud riigikogus ajalooliselt head võimalused – nad olid koalitsioonides kaalukeeleks ja saavutasid asju, mida nende esindatuse suurust arvestades poleks ehk muidu läbi suruda õnnestunud. Aga valimistel kaotas Isamaa kohti. 

Reinsalu vastas naljaga pooleks, et "kes saab hääled, kes asjad" ning Isamaa on lähtunud sellest, et sõltumata valimistest tuleb mingid otsused ära teha.

"Gallupid meile seda tulemust ennustasid. Me lootsime, et meil õnnestub oma poliitika ja tasakaaluka sõnumiga tõusta esile. Aga kommunikatiivses sõjas ei õnnestunud meil esile kerkida," oli ka Reinsalu enesekriitiline.

Küll aga ei nõustunud ta, et Isamaa kehva valimistulemuse pärast peaks erakonna esimees Helir-Valdor Seeder tagasi astuma.

"Muidugi kapten vastutab valimistulemuse eest. Aga kapten vastutab ka selle eest, mida head on Isamaa valitsuses olles ära teinud ja neid asju on palju. Kas erakonna esimees peab ilmtingimata tagasi astuma, mina niisugust arvamust automaatselt ei jaga," sõnas Reinsalu.

Ka Helme ütles, et tema loodetust kehvema valimistulemuse pärast tagasi astuda ei kavatse ja keegi EKRE-s seda ka ei nõua.

"Esiteks ootame ära, mis saab e-hääletusest. Aga isegi kui e-hääled olid õigesti kokku loetud, siis jah, meie ambitsioon oli kohti juurde saada. Aga kahe koha kaotamine pole see, mis meid sadulast maha lööb. Vastupidi, me peame veel südikamalt seisma oma asjade ja põhimõtete eest, sest vasakliberaalne agenda vajab vastulööki. Meil oli teisipäeval erakonna juhatus ja mitte mingil moel ei kerkinud seal küsimust, kas erakonna juhtimist või juhte peaks muutma," sõnas EKRE esimees.

Ta lisas, et eeldab, et püsib senine parlamentaarne tava ja EKRE kui suurim opositsioonipartei saab endale riigikogu aseesimehe koha. Helme prognoosis Eesti 200-le ja sotsidele Reformierakonnaga rasket koalitsiooni.

"See oli Reformierakonna jaoks soodsaim koalitsioon. Mõlemal väiksemal osalisel on pidevalt kuklas teadmine, et kui nad väga palju kobisevad, siis visatakse nad välja ja võetakse Keskerakond asemele," leidis Helme.

Laias laastus nõustus sellega ka Reinsalu, kes meenutas, et sügisel muutus Reformierakonna ja Keskerakonna omavaheline retoorika ettevaatlikumaks.

"Aga Reformierakonna jaoks oli tark võtta uus erakond (Eesti 200 - toim) uue mandaadiga valitsusse ja panna nad kohe valitsusvastutust kandma. Küsimus oli kolmandas partneris ja nad langetasid oma valiku. Oli see siis neile mugavam või maailmavaateliselt lähedasem," sõnas Reinsalu.

Reinsalu tunnustas Kaja Kallast selle eest, et ta ei teinud tsirkust ega võtnud kedagi neljandat näiliselt kõneluste laua taha, kes oleks sealt ühel hetkel üleliigsena minema puksitud.