Kõlvart rääkis ERR-i venekeelsete uudiste veebisaates "Otse uudistemajast", et viimase poolaasta jooksul, pärast Keskerakonna valitsusest väljaviskamist hakkasid ilmuma mitte ainult loosungid, aga ka seadusandlikud algatused, mis olid "suunatud keelamisele, äramuutmisele ja karistamisele".

"Seni, kuni olime valitsuses, me neid läbi ei lasknud," rõhutas ta.

"Kohe pärast seda, kõrvale jäime, ilmus kõik see, mis andis ühiskonnale signaali, et kohalikud venelased pole mitte lihtsalt probleem ühiskonna jaoks – sellest oli meie ühiskonnas ka varem tavaks rääkida ja neid signaale anda – vaid et kohalikud venelased on oht. Ja need pole mitte ainult loosungid ja retoorika, vaid konkreetsed seadusalgatused – keelata, muuta ära, karistada," rääkis Kõlvart.

See lõi fooni, milles inimesed mitte ainult ei tundnud end ebamugavalt, vaid nad tunnetasid, et ühiskond taunib neid ja teeb neist ohu, tõdes Keskerakonna aseesimees.

"Loomulikult hakkab inimene sellises olukorras otsima süüdlasi ning osalt on ka Keskerakond selles süüdi, kuna kukkusime koalitsioonist välja. Me küll astusime ka opositsioonis nende algatuste vastu välja, aga mulle tundub, et paljud inimesed ootasid märksa järsemaid, reljeefsemaid seisukohavõtte ning kindlat emotsiooni," leidis Kõlvart.

"Kui inimene saab tugeva negatiivse emotsiooni, siis ta tahab sellele ka tugevat vastukaalu. Ja nad leidsid selle teistest poliitilistest organisatsioonidest," jätkas Kõlvart, viidates Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ja selle koosseisus kandideerinud ühenduse Koos / Vmeste liikmete valimisedule Ida-Virumaal.

"Usun, et sisimas paljud inimesed saavad aru, et nende väljaütlemiste taga ei ole poliitilist jõudu, soovi ega võimalust midagi muuta või ära teha ega ka ressursse, et üldse midagi korda saata," ütles Kõlvart. "Aga sel hetkel ei osutunud see tähtsaks, tähtis oli see emotsioon, mida pakkusid need avaldused," tõdes ta.

Kõlvarti hinnangul ei esinenud reljeefsete väljaütlemistega mitte ainult ühendus Koos, aga ka Reformierakond ning just paljuski tänu sellele ka võitis valimised.

"Loodi tunne, et ainult nemad suudavad riiki kaitsta välisohu eest. Seejuures lõid nad fooni ka sisemisest ohust riigile ja näitasid sõrmega, kellest lähtub oht, mis partei oleks võimule saades ohuks ühiskonnale," selgitas ta oma mõtet.

Kuna keerulistel aegadel, kui maailmas on ohud kasvanud, võtavad inimesed selliseid signaale väga tõsiselt, siis pälvisidki tugevate sõnumite esitajad rahva suurema toetuse, leidis ta.

"Selle mündi teine pool on just need inimesed, kellest tehti vaenlased – ka nemad ootavad tugevaid signaale. Olgu need või lammutavad ja ebaadekvaatsed – inimesed ikka hääletavad nende poolt," rääkis Kõlvart.

"Ja Keskerakond osutus olema nende kahe äärmuse vahel. See ei tähenda, et Keskerakond oleks selles süüdi, aga nii lihtsalt oli," tõdes ta.

"Ma ei ole reljeefsete väljaütlemiste pooldaja, aga mõnikord on vaja kõva sõna," ütles Kõlvart.

"Peamine probleem on minu meelest selles, et Keskerakond ei suutnud täpselt ja arusaadavalt oma valijateni viia seda, mis on meie ideoloogia ning kellele ja mille nimel (me tegutseme)," rääkis ta.

Tema sõnul lähtub Keskerakonna ideoloogia sellest, et kõigil elanikel sõltumata nende sotsiaalsest kuuluvusest, rahvusest ja isegi kodakondsusest on tagatud õiguslikult võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused.

"Teiseks on minu meelest Keskerakonna roll olla sidustaja erinevate ühiskonnagruppide vahel, püüe leida kompromisse ja ühendavat alget. Keskerakond on endale selle rolli võtnud, aga kui hästi ta seda täidab, kui hästi suudab seda sõnastada ja kõige tähtsam, veenda inimesi selles, siis siin jääb palju küsimusi üles," rääkis ta.

Kõlvarti hinnangul ei pea poliitikud suutma protsessidele mitte ainult kiiresti reageerida, vaid suutma ka ise seisukohti sõnastada. "Sellega ei olnud hästi," tõdes.

Küsimusele, kes vastutab Keskerakonna nõrga valimistulemuse eest, leidis Kõlvart, et vastutada ei saa ainult esimees.

"Vastutada ei saa ainult juht, vaid vastutama peab terve juhatus. See oleks ekslik lähenemine, kui leiaksime süüdlase, vahetaksime ta välja ja loodaksime, et kõik muutub. Vaja on väga tõsist struktuurset muutust ja sellega on vaja tegelda. Tuleb tunnistada, et muutusi on vaja.

Keskerakond sai 5. märtsi riigikogu valimistel 16 kohta, mida on kümne võrra vähem kui 2019. aastal. Tegemist on Keskerakonna kõige halvema valimistulemusega pärast 1995. aastat.