Järvamaal on tasuta ühistransport pärast koroona-aastaid muutunud taas populaarsemaks. Reisijad tasuta sõidust loobuda ei taha, sest kardetakse, et reisijate arvu vähenemine võib osad liinid sulgeda.

Kell veerand kaheksa hommikul on Paide keskväljakul üsna rahvarohke, mõni minut hiljem väljub buss Türile. Küsin Aleksandrilt ja Annemarilt, mida nad arvavad kui uus valitsus peaks ühistranspordi jälle maksuliseks muutma.   

"Ei, ma arvan, et on vale. Ikka peaks olema tasuta. Elu on raske praegu," rääkis bussireisija Aleksander ERR-ile.

"See oleks ikka päris kurb, olen harjunud sellega. Vanasti sai isegi sõita siis kui oli see tasuline. Aga ära harjunud sellega ja ikka vajalik on," lisas bussireisija Annemari.

Bussireisija Kati leiab aga, et kui ta enam tasuta sõita ei saa, tuleb lasteaiakohast Paides loobuda: "Sellepärast et bussid on valed, kellaajaliselt ja ei jõua. Ja rahaliselt läheb kulukaks igapäevaselt sõita kaks korda."

Aga Paidesse 30 kilomeetri kauguselt tööle käiv Elle leiab, et tasuta bussi kadumine toob kaasa osade liinide sulgemise: "Sõitjaid ei ole maal nii palju, et bussid oleksid puupüsti täis ja erafirmad leiavad, et ei tasu ära."

Ka Atko bussijuht Kalle Klaas leiab, et kui maainimesed peavad linnas tööl käimiseks kulutama veerand oma palgast, võivad paljud töölkäimisest üldse loobuda.

"Sest praegu on energiakulud, kodukulud, mis võtab suure osa palgast ära ja sellele lisandub nüüd veel bussipileti kulu. Siis tekib küsimus toimetulemisest," tõdes Klaas.

Järvamaa Ühistranspordikeskuse juhataja Urmas Kupp ütles, et koroona-aastate järel on tasuta maakonnaliinidele lisandunud 28 000 reisijat. Kui bussijuhid peavad hakkama uuesti pileteid müüma, siis see aeglustaks nende tööd, reisijate arv väheneks ja osa liine tuleks sulgeda. Tegelikult oleks Järvamaal vaja hoopis avada uusi nõudepõhiseid liine, märkis ta.

Kagu-Eestis nähakse lahendust ühistranspordi ja tellimusvedude kombineerimises

Võru- ja Põlvamaal korraldab bussiliiklust Kagu ühistranspordikeskus, kus on üle 300 bussiliini, millel sõitvad bussid läbivad aastas üle 4,7 miljoni liinikilomeetri ja eelmine aasta küündis ka reisijate arv koroona-eelsete aastate tasemele – kokku oli 1,7 miljonit sõitjat.

Mõistagi annab  ühistranspordi kasutamisele hoogu juurde elu kallinemine, mis puudutab eriti valusalt madala sissetulekuga elanikke ja mistõttu on tasuta ühistransport neile ka väga oluline.

"Väga oluline on see. Pensionär olen. Pension väike...ikka. Hea tasuta sõita bussiga," tunnistas ühistranspordi kasutaja Mardu Juhkam.

"Mul on hooldekodu maks vaja maksta ja mul on 400 eurot pension ja sellest ma pean ikka väga hästi arvestama," lisas bussireisja Vastseliinast.

Busside täituvus on erinev, kui Mardu peab vaatama, kas saab Vastseliina bussile koha, siis Jarko Ilves, kes käib Võrust  Räpinasse bussiga kooli, sõidab enamus maast bussis üksinda.

Aga Jarko hinnangul on tasuta ühistransport väga vajalik isegi kui sõiduajad ei klapi mõnikord kõige paremini tema enda vajadustega. "Kui mul on täna vaja Räpinasse minna, siis mul läheb kaks bussi ainult päevas. Üks läheb hommikul vara ja teine õhul hilja, neid võiks ikkagi rohkem käia."

Kagu Ühistranspordi keskusest öeldi ERR-ile, et liine ajakohastatakse vastavalt vajadusele iga kuu. Samas tuuakse seal välja, et Kagu-Eestis suurimaks väljakutseks on see, kuidas mõistliku kuluga korraldada äärealadel elavate inimeste liikuma saamine. Nõudetransporti võluvitsana ei nähta.

"Ootus, et nõudetransport on reisija kohta odavam kui tavaline regulaarne transport, see tuleb kohe ära unustada, seda näitavad meie senised pilootprojektid ka näiteks Saare maakonnas. Nende pilootprojekti keskmine reisija teenindamise kulu oli 25 eurot, aga kui me vaatame neid bussiliine, siin on reisijate teenindamise kulu 3,35 eurot - vahed on mitmekordsed," rõhutas Kagu Ühistranspordikeskuse juhataja Sander Saar.

Saare hinnangul oleks parim lahendus tasuta ühistranspordi  ja nõudetranspordi kombineerimine.