Luminori ettevõtete panganduse juht Indrek Julge ütles "Vikerhommikus", et sel suvel on oodata päikesepaistelistel päevadel väga madalaid elektrihindu, sest Eestis on juba piisavalt päikeseelektrit võrku installeeritud.

"Ei saa öelda, et see saab olema suvel pidevalt väga odav või nullilähedane. Ennustan aga seda, et päikesepaistelistel päevadel, kui on puhkepäev, siis me näeme väga madalaid hindasid. Põhjus selles, et tänaseks on päikeseenergia tootmisvõimsust installeeritud juba 600 megavatti. Kui vaatame, mis on suve tipuvõimsused ja madalamad võimsused, mida Eesti vajab, siis jäävad madalamad alla 600 megavati, suurusjärgus 500 kuni 550 megavatti puhkepäevadel. Tipuvõimsused jäävad ühe gigavati juurde," lausus Julge.

"Me oleme ka enne näinud nullhindu ja negatiivseid hindu, ja ennustan, et ka sel suvel on päevi või tunde, kus on nullhind," lisas ta.

Elektrilevi juht Mihkel Härm ütles ERR-ile, et null- või negatiivsed hinnad on sel suvel täiesti võimalikud ning võrku elektrit müüvad väiketootjad peaksid seetõttu mõtlema salvestite soetamise peale.

"Ka meie näeme, et mingil hetkel tekib uuesti selline olukord kui võrku müüdava elektri hind on nullis või miinuspoolel. Selliste situatsioonide vältimiseks oleme soovitanud mikro- ja väiketootjatel juba täna mõelda salvestite peale. Salvestite erinevaid variante tuleb turule aina juurde, mis tähendab, et ka nende hinnad muutuvad aina soodsamaks. Mikrotootjad saavad salvestada päikeseenergiat või ka madala hinnaga võrgus olevat energiat ning kasutada seda siis, kui elektri hind on kõrge või päikeseenergiat pole hetkel parasjagu piisavalt," lausus ta.

Härm täpsustas, et eelmise aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi jaotusvõrgus päikeseelektrit 507 megavatti, jaamu oli kokku 15 438.

Vajaliku võimsuse piir jõuab varsti kätte

Julge sõnul on viimastel aastatel olnud Eestis päikeseelektri võimsuste kasv aastas sama suur kui eelnenud aastatel kokku.

"Praeguse seisuga on see 600 megavatti, korrutame kahega, siis saame 1200, mis ületab suvel ka tiputarbimist. Kui pakkumine ületab nõudlust, siis hind läheb alla. Kui vaadata keskmisi hinnaprojektsioone, siis üldine hinnang on, et elektri hind püsib seal 100 euro lähedal megavatt-tunni eest veel paar aastat ja siis tuleb suhteliselt kiiresti alla 50 euro juurde ja sinna pikaajaliselt ka jääb. Kui tootmine ületab siis oluliselt nõudlust, on hind väga madal," rääkis Julge.

Härma sõnul kahekordistus päikeseelektri tootmine tõesti mõni aasta tagasi iga aastaga, kuid praegu see enam nii pole.

"Täna me päris nii enam öelda ei saa, sest viimasel kolmel aastal on toimunud hüppeline kasv. 2020. aastal lisandus umbes 110 megavatti, 2021. aastal ligikaudu 170 megavatti ja mullu umbes 120 megavatti," ütles ta.

Samas, ütles Julge, on oodata, et päikeseenergia tootmisesse investeerimise buum Eestis saab järgmiste aastatega läbi, sest Eestisse mahub kõige rohkem 1,5 gigavatti päikesevõimsusi. Küll aga jätkuvalt mõttekas kasutada päikeseenergiat enda tarbeks.

Härma sõnul mingit piiri praegu öelda ei saa. "Täna, kui Elektrilevi ja Elering mõlemad teevad iga aasta mastaapseid võrgutugevdustöid, mis annavad juurde lisamahte, on vara veel ennustada seda numbrit. Samuti muutub aina populaarsemaks toota päikeseenergiat enda tarbeks ning vaba energia salvestada," lausus Härm.

Öö ja päev vahetuvad

Päikeseenergia osakaalu kasvamine elektritoomises ja selle mõju elektrihinnale muudab ka tarbijate käitumist, prognoosis Julge. Praegu proovivad inimesed kokku hoida öösel elektrit kasutades, sest hind on öötundidel odavam.

"Tänu sellele, et päikeseenergiat eriti suvel on väga palju, öised ja päevased hinnad vahetuvad ja arvatakse, et tarbimine kohandub sellega – kui siiani elektriautot laetakse peamiselt öösel, siis tekivad lahendused, et lähed tööle, paned elektriauto laadima, maksad selle eest ise ja kasutad kodus sellest elektrist nii palju ära, et jääks piisavalt alles, et hommikul autoga tööle sõita," lausus Julge.

Mullu suvel toodeti tipphetkedel Eestis päikeseelektrit võimsusel 400 megavatti, kokku oli Elektrilevi võrku installeeritud päikesejaamu ligi 450 megavati jagu.

Elektrilevi juht Mihkel Härm ütles mullu ERR-ile, et Elektrilevi prognoosid näitavad, et kui praegu katavad päikesepargid ilusal suvepäeval pool kogu Eesti elektritarbimisest, siis paari aasta pärast võib Eestist saada päikeseelektrit eksportiv riik.

Härm ütles mullu ka, et järgmiseks suveks võib prognoosida, et Eestis toodetav päikese- ja tuuleenergia katab kogu riigi tarbimise, kuid et me saaksime ka seda üliodavat elektrit nautida, peavad lähinaabrid samuti päikeseelektri tootmisega suure sammu edasi tegema.