Viimati tuli kõigis maakonnaliinides bussispileti eest maksta kuus aastat tagasi ja siis koguti piletiraha 11 miljonit, riik pidi bussisõidule peale maksma 20 miljonit. Eelimisel aastal oli dotatsioon kasvanud juba 63 miljonini ja tänavu nõuab bussisõit riigikaukast veelgi enam raha.

Transpordiameti ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas ütles, et sel aastal planeerivad nad dotasiooniks maakondlikus ühistranspordis 75 miljonit, mis teeb riigieelarvelises puudujäägiks 17 miljonit.

Raha maakondliku bussiliikluse jaoks juba praegu napib ja aina enam räägivad poliitikud tasuta ühistranspordi kaotamisest. Neljas maakonnas on juba praegu priisõit vaid lastel ja eakatel ning kuigi nende seas on kõige suurema sõitjate arvuga Harjumaa, siis mullu oli piletitulu vaid kolm miljonit.

"Nagu enne tasuta ühistranspordi kehtestamist riik doteeris maakondlikku bussiliiklust, siis selle vajadus jääb jätkuvalt alles, sest mitmetes piirkondades on lihtsalt turutõrge, et ei tulda seda ühistransporti pakkuma," ütles Ruubas.

Kui suur oleks dotatsiooni vajadus priisõidu kaotamisel, on Ruubase sõnul vara öelda. Go Busi juhi Andrei Mändla sõnul õnnestuks kõigile reisijatele pileteid müües koguda 10 miljonit aastas, mitte rohkem. Olemasoleva liinivõrgu käigus hoidmiseks on vaja 75 miljonit ja selle parandamiseks veelgi enam.

Vedajate liit, autoettevõtete liit on teinud ettepaneku, et kui peaks kehtestatama taas tasuline ühistransport, siis võiks olla näiteks mingi 10-eurone kuupilet ja siis bussist ostes ühiskaardiga odav pilet ja sularaha eest siis kallim pilet.

Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhi Andrus Kärpuki sõnul tuleks tasuta ühistranspordi asemel rääkida õiglasest piletihinnast.

"Õiglane piletihind väljendub selles, et inimene, kellel on töökoht, ostab pileti, kuid piletihind ei ole sõltuvuses sõidupikkusest. See tähendab kaugemal elavad inimesed maksavad sama palju kui linna lähedal elavad inimesed," ütles Kärpuk.

Kärpuki sõnul võib küll piletitest saadav tulu näida väike, kuid näiteks Pärnumaa piletituludest piisab, et tõsta bussijuhtide palk Eesti keskmisele tasemele ja katta nõudepõhise transpordi kulud.

"Kõik omavalitsused peaksid esitama küsimuse niimoodi, et kui me selle raha kogume ja selle arvelt teeme paremaks kohapealse ühistranspordi, kas see ei oleks parem ja jätkusuutlikum idee, kui lihtsalt tasuta sõidu pakkumine," ütles Kärpuk

Praegu saavad piletitulu teenivad ühistranspordikeskused riigilt selle summa võrra vähem dotatsiooni ning ka transpordiamet möönab, et see ei ole õiglane lahendus, kuid raha ühistranspordiks napib.

"Reisijate arv maakondlikus bussiliikluses on sellel aastal, eelmisel aastal taastunud COVIDi eelsele tasemele ja kui me võrdleme seda eelmise aastaga, siis on toimunud märkimisväärne, 20 protsendiline, reisijateveo kasv," rääkis Ruubas.

Nii linnaliinide kui ka parvlaevade sõitjate arv pole veel koroonaeelse tasemeni jõudnud.