Juristieksam: kohtute esindajad teevad eelnõu maatasa
Eesti kohtud on teravalt kritiseerinud justiitsministeeriumi kava, mis näeb ette juristieksami kehtestamise juriidiliste esindajate taseme ühtlustamiseks. Juristieksamit toetavat seisukohta väljendas aga riigipeaprokurör Andres Parmas.
Kooskõlastusringil olnud eelnõu kommenteerides märkis juristide liidu esindaja, et eelnõus plaanitud muutused ja meetmed kahjustavad proportsionaalselt rohkem nii juriste kui ka ühiskonda laiemalt, kui toovad oodatavat mõju.
"Arutelude käigus saadud vastuste ja analüüside tulemuste põhjal saab järeldada, et [justiitsministeeriumi] esitatud lahendust ei saa pidada põhjendatuks ega sobilikuks," kirjutas Eesti Juristide Liidu tegevpresident Heino Junolainen.
"Kaheldav on, kas eelnõule on vaja seada eesmärki mõjutada õigushariduse kvaliteeti. Õppekavade arendamisega tegeletakse pidevalt. Tänaseks on ülikoolide õigusõppe kavad läbinud olulised muudatused ning vastavad halduslepingutega sätestatud tingimustele," lisas Junolainen.
Tema sõnul on võimalused juristide pädevust tõsta teada: vaja on täiendavaid rahalisi vahendeid ning taseme- ja täiendusõpe peavad olema
suutelised andma võimaluse kujundada tööturul vajalikud pädevused.
Kohtud: juristieksam ei lahenda probleeme
Tartu ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel kirjutas vastuseks eelnõule, et
Tartu ringkonnakohtu hinnangul ei ole ebapädevate mitteadvokaatidest esindajate probleem halduskohtumenetluses sage. "Tsiviilkohtumenetluses on see küll sagedam, kuid seda probleemi on kõige mõistlikum lahendada juhtumipõhiselt, kasutades kohtu õigust ebapädev esindaja menetlusest kõrvaldada. Teiselt poolt ei ole klienti kahjustavate eksimuste tegemine erandlik ka advokaatide hulgas. Seepärast ei ole alust arvata, et juristieksami sooritamise kaudu see probleem kaoks," märkis Pappel.
Ta lisas, et eelnõu väljatöötamisel pole hinnatud, kuivõrd vähendab kõigile lepingulistele esindajatele juristieksami kohustuse sisseviimine isikute arvu, kes kvalifitseeruvad kohtus esindajaks. "Oma valdkonnas pädevate õigusabiteenuse osutajate kõrvale jäämine õigusabi osutamisest kohtumenetluses kätkeb endas selget riski õigusabiteenuse kallinemiseks olukorras, kus õigusabiteenus on menetlusosalistele juba täna raskesti kättesaadav," hoiatas Pappel.
Harju maakohtu kohtunik Kai Härmand märkis, et eelnõu põhiseaduspärasuse hindamine on üsna algelisel tasemel ja välja on toodud ainult positiivsed kaalutlused, selgitatud ei ole aga põhiõiguste riivet ühinemisvabadusele ja õigusele vabale eneseteostusele.
"Mõjude hindamine ja sihtgruppide määratlus on samuti kahetsusväärselt halval tasemel. Kui kutseeksami nõue hakkab kehtima kõikidele klassikalistele õiguselukutsete esindajatele, siis see on märkimisväärne mõju kogu riigi toimimisele, sest puudutab nii kohtuvõimu kui ka täidesaatva võimu tasandit. Kindlasti on sellel mõju kõikidele juristidele või klassikalistes
õigusametites tegutsejatele, seega on hõlmatud enamus sellest sihtgrupist," kirjutas Härmand.
Härmand märkis ka, et eelnõus puudub analüüs selle kohta, kas ja kuidas on eelnõu seotud Euroopa Liidu majandusvabaduse põhimõttega, eelkõige teenuste vaba liikumise põhimõttega.
Siseministeerium eelnõud ei kooskõlastanud
Siseministeerium tutvus kooskõlastamiseks esitatud juristieksami seaduse eelnõuga, aga jättis eelnõu kooskõlastamata. Ministeerium tõi välja mitmeid põhjuseid, nagu see, et seletuskirjast ei tule välja, et justiitsministeerium oleks analüüsinud, kas eelnõuga taotletud eesmärki oleks võimalik saavutada ka mõne soodsama ja kiirema lahendusega.
"Eelnõu seletuskirjas on välja toodud probleem, et Ida-Virumaal ei ole õigusabi piisavalt kättesaadav. Meie hinnangul on kaheldav, kas õigusabi täiendava eksami nõue aitab Ida-Virumaal teenuse kvaliteedi probleeme lahendada," kirjutas seletuskirjas siseminister Lauri Läänemets.
Samuti märkis Läänemets, et kuigi eelnõu seletuskirja kohaselt saab juristieksami sooritanu oma erialase taseme kohta usaldusväärse kvaliteedimärgi, on põhjendamatu on asuda seisukohale, et tudengi vähemalt viie aastane juurastuudium ei taga kvaliteedimärki, mida mõned tunnid kestev eksam tagab.
Juristieksami juurutamist on varem kritiseerinud ka õigusteadlased ja õiguskantsler Ülle Madise.
Juristieksamit toetavale seisukohale on asunud riigipeaprokurör Andres Parmas, kes kirjutas vastuseks eelnõule, et prokuratuur toetab juristieksami seaduse eelnõu. "Siiski märgib prokuratuur, et juristieksami sooritamine ei ole ideaalne lahendus ning ülikooli lõpetamise järgsele riiklikult korraldatud
juristieksamile eelistaks prokuratuur juba ülikooli lõpetamisel sooritatavat komplekseksamit," lisas Parmas.
Justiitsministeerium saatis mullu märtsis arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse, mille järgi peab tulevikus inimene, kes soovib asuda tööle advokaadi, prokuröri, kohtuniku, kohtunikuabi, notari, kohtutäituri või pankrotihaldurina, sooritama juristieksami. Sama nõue hakkaks kehtima inimeste kohtus esindamiseks.
Toimetaja: Mari Peegel